„Turundus on alati olnud liikumises. Uued turud, uued kanalid, uued tööriistad. Sellele vaatamata on turunduse põhitõed püsinud samad: ettevõtted tahavad müüa toodet või teenust, kasvatada lojaalset kliendibaasi ja vallutada uusi turge,“ kirjutab Kristi Kaarenperk arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Kristi Kaarenperk arutleb, kuidas turundus, kuigi pidevas muutumises, säilitab oma põhialuseid, keskendudes ikka inimlikele soovidele ja vajadustele. Ta käsitleb tehisintellekti rolli, mis viib turunduses revolutsioonilisi muutusi, võimaldades kiiremat ja efektiivsemat tegevust, kuid tõstatab küsimuse turundaja inimlikkuse säilitamisest. AI võib aidata turundustööriistana, ent lõppkokkuvõttes jääb turundus endiselt inimeste emotsioonide ja suhete loomiseks, rõhutades, et AI ei tohiks kaaperdada loovust ning inimlikku soojust.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
„Kas masin suudab päriselt aru saada, miks eestlane seab jõululauale verivorsti ja miks pelmeenireklaam siinkohal ei tööta, isegi kui kuskil mujal on see täiesti aktsepteeritav?“ küsib Newera Eventsi partner Kristi Kaarenperk.
Foto: Annika Lepp
Muutused tarbijate eelistustes ja ostukäitumises käivad käsikäes muutustega ühiskonnas ja majanduses. Kui inflatsioon tõuseb, muutub ostukäitumine; kui inimesed otsivad turvatunnet, muutub ka brändide roll jne. Kõik see on vana tuttav mäng, mida turundajad on aastakümneid mänginud. Seega ei ole ka turundusjuhtide ja -agentuuride ette püstitatud eesmärgid märkimisväärselt muutunud, uuenenud on vaid vahendid, mille abil sihtrühmani jõuda.
Aga miks ikkagi räägitakse täna turundusest kui täiesti uuest maailmast?
Mängus on masin
Artikkel jätkub pärast reklaami
Turunduse keskmes ei ole enam ainult inimene. Meie kõrval töötab nüüd keegi, kes ei maga, ei väsi ega kahtle – pidevas arengus tehisintellekt. Küsimus ei ole enam selles, kas AI muudab turundust, vaid mida ta teeb meie kui inimeste rolliga turunduses.
Tehisintellekt koostab meediaplaane, loob reklaame, ehitab kampaaniastrateegiaid. Ta kogub andmeid, analüüsib tulemusi ja teeb järeldusi. Ta teab, millised pealkirjad toovad rohkem klikke, mis värv suurendab ostuotsuseid ja kuidas sihtrühmi lõputult segmenteerida. Mõnes mõttes on ta iga juhi unistuste töötaja – odav, kiire ja ei vaidle vastu. Aga …, kellele ta päriselt turundab?
Lõppkliendiks on ikkagi inimene
Turunduse sihtmärgiks on endiselt lihast ja luust inimene oma tunnete, kogemuste, hirmude ja rõõmudega. Tehisintellekt võib küll kirjutada emotsionaalselt mõjuva teksti, aga kas ta päriselt mõistab, mis tunne on emal, kelle laps tegi täna esimesed sammud? Või koeraomanikul, kes muretseb, miks lemmik kolm päeva toitu suu sisse ei võta? Kas masin suudab päriselt aru saada, miks eestlane seab jõululauale verivorsti ja miks pelmeenireklaam siinkohal ei tööta, isegi kui kuskil mujal on see täiesti aktsepteeritav?
AI võib tunduda targem, aga tal puudub inimlik kogemus. Ta ei tunne lõhna ega maitset, tal ei ole unistusi ega mälestusi. Ta ei saa aru naljast, mida heidab onu Heino. Ja just need nüansid ongi turunduse tuum – emotsioon, tähendus, kultuur ja inimlik puudutus.
Miks usaldame masinat rohkem kui iseennast?
Vastus on ühtaegu nii magus kui ka valus: tehisintellekt tundub kindlam. Ta reageerib kiiresti, ei jää haigeks, ei lase egol sekkuda, ei küsi palgatõusu ega kahtle enda loovuses.
Inimene seevastu kahtleb. Me ei ole alati kindlad, kas kampaania töötab või kas klient üldse mõistab meie sõnumit. AI annab numbrid ja koostab graafikud – tundub teaduslik ja turvaline. Aga just see turvalisus võib meid lõksu püüda.
Turundus ei ole teadus, vaid kunst, mis toetub inimese mõistmisele. Ja inimest saab mõista ainult inimene ise. Masin võib meid abistada, inspireerida ja isegi õpetada, kuid ta ei saa tunda meie tundeid, mäletada meie mälestusi.
AI kui tööriist mitte otsustaja,
Edukas turundus tulevikus ei seisne selles, kes kasutab rohkem AI-d, vaid selles, kes oskab paremini ühendada masina ratsionaalsuse ja inimese emotsionaalsuse.
AI jäägu tööriistaks, mitte otsustajaks. Meie roll on endiselt anda andmetele tähendus, lisada neile empaatia ja kultuuriline kontekst. Lõppude lõpuks ei ole ükski kampaania edukas, kui sihtrühm ei tunne end selle kaudu kõnetatuna.
Turunduse tulevik ei seisne valikus, kas inimene või tehisintellekt. Tulevikuturundus on inimene koos AI-ga – inimene, kes mõistab, kuidas masinat kasutada, aga ei lase tal kaaperdada enda loovust, huumorit ega inimlikku soojust.
Tagasi inimlikkuse juurde
AI võib ehitada maailma kiiremini, kui me seda mõista suudame, kuid ainult inimene suudab ehitada usalduslikke suhteid. Ja turundus ongi suhete loomise kunst.
Turunduse ajaloos on olnud palju muutusi – trükireklaamist televisioonini, sotsiaalmeediast tehisintellektini. Aga üks asi ei muutu: inimesed ostavad inimestelt, mitte masinatelt.
Ehk siis põhiküsimus ei ole täna mitte see, kui kaugele suudab AI areneda, vaid kui palju inimeseks olemist suudab sälitada turundaja, kes selle arenguga pimesi kaasa jookseb?
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada.
NB! Tööde vastuvõtmine on selleks aastaks lõppenud.