„Kohapealne turundus õnnestub siis, kui plaanis arvestatakse varakult kohaliku teadmise, selgete kokkulepete ja toimiva tiimitööga,“ kirjutab Fred Tafenau arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Fred Tafenau kirjutab, et kohapealne turundus õnnestub siis, kui juba planeerimises arvestatakse kohaliku teadmise, selgete kokkulepete ja toimiva tiimitööga. Ühine Balti kontseptsioon võib olla tõhus, kuid kohalik kogemus aitab valida õige aja, koha ja korralduse. Tafenau sõnul võib ka korrektne teostus ebaõnnestuda, kui sihtrühm on valel hetkel mujal. Edu sõltub ka sellest, kas tiimil on otsustusruum ja rollid on enne läbi räägitud.
Fred Tafenau
Foto: Team I Tooteesitlused
„Teeme ära.“
Seda vastust on hea kuulda. Eriti inimeselt, kes on jõudnud mõelda ka sellele, kuidas edasine päriselt käib. Vahel on see esimene entusiasm, vahel juba läbimõeldud otsus: meeskond on olemas, ajakava toimib ja lahtised küsimused on teada.
Jutt käib turundusest, kus bränd kohtub inimesega vahetult, sündmustel ja muudes kohapealsetes tegevustes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kampaanial on kindel koht, kellaaeg ja tiim. Inimene, kelle tähelepanu soovitakse võita, tuleb aga oma päeva ja plaanidega. Tema kalendris meie kampaaniat enamasti ei ole. Hea teostuse ülesanne on luua olukord, kus inimesel on põhjust meid märgata, peatuda ja kaasa tulla.
Kohalik pilk on hädavajalik
Baltikumi kampaaniate ühisel juhtimisel on selge loogika. Ühine kontseptsioon, materjalid ja eelarve aitavad kolmel väikesel turul ressursse mõistlikult kasutada. Kohalik kogemus lisab teadmise, kuidas sama idee eri oludes elama panna.
Praktikas on tulnud näiteks ajakava kohandada selle järgi, millal sihtrühm tegelikult kohal on ja millal tegevuskohta kasutada saab. Kampaaniajuhiga arutati võimalused läbi ning leiti sobivam korraldus. Eesmärk jäi samaks, aga ajastus hakkas kohaliku eluga paremini klappima.
Selle muudatuse pakkumiseks oli vaja tunda ettevalmistuse ajakulu ja kohalikke kokkuleppeid. Kui aga kohalik teadmine planeerimisest välja jätta, jäävad mitmed kriitilised küsimused küsimata. Eelarves väheneb küll üks rida, kuid ülesanded jäävad alles. Keegi peab ikkagi kontrollima asukohta, kokkuleppeid, ajastust ja tiimi valmisolekut. Kui kohapealset infot pole, võivad probleemid ilmneda alles tegevuse käigus. Siis võib esialgne kokkuhoid kuluda viimase hetke ümberkorraldustele ning parandamine maksab aega, raha ja inimeste tähelepanu.
Turunduses on üks kulukas viga täiesti korrektne teostus vales olukorras. Materjalid on õiged, inimesed on kohal ja tegevus toimub kokkulepitud ajal, aga sihtrühm on parasjagu mujal. Aruandesse saab kõik tehtud tööd kirja, kuid brändil jäi vajalik kohtumine inimesega tegemata.
Seepärast peabki kohalik teadmine – olgu see siis partnerilt või tellija enda tiimilt – jõudma plaani enne selle kinnitamist. Kui kohalik tegija kaasatakse alles valmis plaani elluviimiseks, jääb tema kogemusest suur osa kasutamata. Ta võib küll näha paremat lahendust, kuid kuupäevade, asukohtade ja eelarve muutmine on siis juba oluliselt keerulisem.
Vahel tuleb otsus teha laupäeval, kui tegevus kohapeal käib. Rahvavoog muutub või ilm keerab ära. Siis aitab, kui on varem kokku lepitud, milliseid korralduslikke muudatusi saab tiim ise teha ning millised vajavad tellija kinnitust, eriti kui muutub sõnum või lisandub kulu. Nii ei pea iga vastus ootama esmaspäevast koosolekut.
Alati pole ka ühtemoodi aru saadud. Eeldasin kord, et ühe tööosa kinnitamisega anti roheline tuli ka kogu ülejäänud korraldusele, aga tellija ootas eraldi kooskõlastust. Minu peas oli asi täiesti selge. Klient ei saanud paraku minu mõtteid lugeda. Pärast sellist olukorda õpid järgmisel korral täpsemalt üle küsima. Pikalt koos töötades saab paljut rääkida lühidalt, kuid uus ülesanne nõuab uut kokkulepet.
Meeskonnatöö on oluline
Tellijale antud „teeme ära“ taga on projektitiim ja koostööpartnerid. Tiimiliikmed viivad plaani kohapeal ellu, kaasatud ettevõtted pakuvad näiteks tehnikat, transporti või erioskusi. Ühe töö mõjutab sageli teise oma, isegi kui ülesanded on eraldi kokku lepitud.
Inimeste tööviise õpib kõige paremini tundma koos tegutsedes. Alles ootamatuid olukordi lahendades või sündmuse lõpus asju kokku pakkides selgub, kes säilitab rahu ja millal on abi vaja. Kuigi projektipõhine tiim läheb pärast tööd laiali, jääb ühine kogemus alles. Järgmise ülesande jaoks saab juba paremini rolle jagada ja tuua kokku inimesed, kelle oskused üksteist täiendavad. Ka partneriga on lihtsam plaane teha, kui mõlemad teavad, millest teise töö sõltub.
Lõpuks loeb seegi, kas inimesed tahavad uuesti koos töötada. Meelde jääb, kuidas muudatustest räägiti, kas peeti sõna ja kas abi sai küsida. Tööajad on meil vahel üsna ebaregulaarsed. Seda enam aitab üksteisega arvestamine: millal keegi on kättesaadav ja kes vajadusel töö üle võtab.
Brändiga kohtuv inimene seda korraldust enamasti ei näe. Tema märkab, kas teda võetakse loomulikult vastu, küsimusele osatakse vastata ja tegevuses on lihtne osaleda. Just tema jaoks kogu ettevalmistust tehaksegi. Hästi korraldatud tegevus annab tiimile võimaluse keskenduda inimesele ja brändi sõnumile.
„Teeme ära“ on hea algus. Veel parem on pärast kuulda: „Millal järgmise teeme?“
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.