Helen Unt: Uus lõhe, mis pole kala

Heade loovlahenduste ja turundusvõitude kõrval on alati eksisteerinud need, mis ei ole nii õnnestunud ja mõnel puhul panevad spetsialiste lausa kulmu kortsutama. Nüüd on viimase kategooria hulka lisandunud tekstid, kujundused ja kampaaniad, mis kannavad äratuntavalt AI-pitserit. Kas see tähendab, et turundus kaotab oma inimliku olemuse? Kas oleks mõistlik sellele jamale kiiremas korras vastu astuda, et päästa, mis päästa annab? Või siiski mitte?

Fakt on see, et iga muutus on ebamugav. Alati on neid, kes kiruvad uut iOS-i uuendust ja kellele on piisavaks põhjenduseks „alati on nii tehtud“. Paraku on aga see mõte hetkel kõige kulukam nii tööandjale kui ka tööotsijale. Tegemist on psühholoogiast tuntud mõttemustriga, kus eelistame teha seda, mis hästi välja tuleb, ja väldime olukordi, kus me end tegijana ei tunne. Seepärast ongi uue ameti õppimine, töökoha vahetus või kolimine nii raske ettevõtmine, mida tahaks alati edasi lükata. Lisaks otsib aju alati kinnitust sellele, mida me juba usume. Kui oleme veendunud, et AI teeb ainult loomingulist kräppi, märkamegi ainult kõige kehvemaid näiteid.

Tõepoolest – kui kasutada oma turunduse juhtimiseks ChatGPT vestlusakent, siis on tulemuseks äratuntava robotliku keele ja ülepakutud disainiga kampaania. Kui aga AI-tööriistu kasutab hea maitsega loovekspert, võin vedada kihla, et tulemus on nii hea, et AI-d on seal näha täpselt nii palju, kui looja ise soovib. Lühidalt – töö kvaliteedi ja tulemuse määrab tegija, mitte tööriist. Rohkem võimalusi eksimiseks, aga ka õnnestumiseks.