Sander Gansen: Hea Eesti toode ei leia ostjat ise üles
„Olen viimastel nädalatel teinud hulga katsetusi e-poodide, LLMide ja agentidega. ChatGPT, Gemini, Grok, Manus AI. Eesmärk oli lihtne: lasta masinal soovitud toode leida, pakkumisi võrrelda ja ostulink anda,“ kirjutab Sander Gansen arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Sander Gansen kirjutab, et hea Eesti toode ei leia ostjat enam ise üles, sest üha sagedamini algab ostutee ChatGPT, Google’i või muu AI-tööriista juurest. Tema katsetused näitasid, et masinad eelistavad tuntumaid poode ning jätavad parema hinna või saadavuse sageli leidmata. Ganseni sõnul peavad ettevõtted tegema oma pakkumise masinatele ja inimestele ühtviisi selgeks: kirjeldama tooteid, hindu, tarneaegu ja piiranguid arusaadavalt. AI aitab müügis vaid siis, kui andmed ja protsessid on korras.
Foto: Rita Talisoo
Raamatud. Lauamängud. Diivanilauad.
Enne olin pakkumised ise läbi vaadanud. Teadsin, kes Eestis sama asja müüvad, kus on parem hind ja millistel tingimustel kauba päriselt kätte saab. Seega ei küsinud ma masinalt midagi müstilist.
Ent tulemus oli ebaühtlane. Tuntumad poed tulid sageli ette. Parema hinnaga pakkumine jäi vahel leidmata. Mõnikord leidis masin õige tootenime, aga mitte hinda. Mõnikord soovitas toodet, mis oli küll lehel olemas, kuid tegelikult enam saadaval ei olnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Müügikanali muutus
Kui ostja alustab ChatGPTst, Google’ist, Grokist, turuplatsilt või mingist uuest ostuabilisest, mida me täna veel ei kasuta, siis ei pruugi ta sinu ettevõtte nime üldse teada. Kui sinu pakkumine sellesse võrdlusse ei jõua, ei saa ta seda ka kaaluda. Isegi siis, kui sul on parem hind, kiirem tarne või palju parem erilahendus.
See puudutab Eesti tootjaid rohkem, kui esmapilgul tundub. Meil tehakse head mööblit, toitu, kosmeetikat, masinaid, metalli- ja puidutooteid ning väga häid teenuseid. Osa müüb otse lõpptarbijale, osa edasimüüjatele, osa projekteerijatele, sisekujundajatele või teistele ettevõtetele, kes panevad mitme tarnija lahenduse kokku. Müügitee on erinev, kuid alguspunkt on järjest sagedamini sama: keegi küsib masinalt, kellelt seda saada võiks.
Selge pakkumine
Selle peale ei pea iga tootja hakkama tarkvaraettevõtteks ega ehitama veebilehe nurka juturobotit, mis suure osa ajast lihtsalt vabandab, et ei saanud aru. Kõigepealt tuleb teha selgeks, mida me üldse pakume.
Millised on meie tooted ja variandid. Mis mõõdus need on, millisest materjalist, millise hinnaga ja millise tarneajaga. Mis on laos, mis tellitav ja mis sõltub konkreetsest projektist. Teenuse puhul: mida täpselt teeme, kellele, kus ning millised asjaolud mõjutavad hinda või tähtaega.
Eritöö puhul ei ole mõtet teeselda, et kõik on riiulikaup. Kui ettevõte teeb kööke, metallkonstruktsioone, moodulmaju või hooldusteenust, ei pea ta avalikku hinnakirja välja mõtlema. Ta peab ostjale ja tema kasutatavale tööriistale arusaadavalt selgitama, mida suudab teha, milliste piirangutega ning kuidas algab järgmine vestlus.
Kõik see info peab olema kasutatav nii oma müügiinimesele, partnerile kui ka ostja masinale. Täna on see paljudes ettevõtetes laiali. Hind ühes Excelis, tootevariant kellegi peas, tarneaeg kolmanda kolleegi käes. Varasem sarnane töö vedeleb kuskil meilikaustas. Kui oma müügiinimene peab pakkumise tegemiseks kolm inimest läbi helistama, ei ole realistlik loota, et ostja agent suudab selle info ise õigesti kokku panna.
Loovus jääb turunduses vajalikuks, sest maailmas on pakkumisi rohkem kui tähelepanu. Hea lugu, tugev bränd, õige toon ja meeldejääv kampaania aitavad inimesel valida just sinu. Kuid loovus ei päästa olukorda, kus ostja ei leia õiget toodet, saab vale hinna või ei saa aru, kas te üldse tema vajadust lahendada suudate.
Hea turundus peab edaspidi tegema korraga kahte asja. Esiteks panema inimese tundma, et see bränd ja pakkumine on tema jaoks. Teiseks andma inimesele, otsingumootorile ja AI-tööriistale piisavalt selge info, et nad jõuaksid õige pakkumiseni ilma et peaksid seda arvama.
Kui need kaks kokku saavad, muutub ka eksport realistlikumaks. Väike Eesti ettevõte ei pea iga uue turu jaoks kohe oma müügitiimi Londonisse, Berliini või Milanosse saatma. Selle asemel ta peab suutma olla leitav, arusaadav ja usaldusväärne enne esimest kõnet.
AI saab aidata ka ettevõtte sees. Lugeda hinnapäringut ja manuseid, leida üles sarnase varasema töö, märkida üles puuduolevad küsimused, võrrelda tarnijate vastuseid, valmistada müügiinimesele ette esimene pakkumise versioon... Inimene kontrollib, täpsustab ja kinnitab.
See ei lahenda aga segast hinnakirja ega tee kehvast protsessist head protsessi. Võib hoopis segadust kiiremini levitada. Seetõttu peabki algus olema andmetes, mitte vestlusaknas.
Eesti ettevõtete võimalus ei ole lihtsalt rohkem AI-d kasutada. Võimalus on müüa head Eesti toodet ja teenust rohkem ning kaugemale. Selleks peab ostjal olema lihtne meid leida, meist aru saada ja järgmine samm teha. Pikk ajalugu, hea toode või ilus veebileht ei taga enam, et järgmine klient sinu juurde jõuab.
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.