„Kes oma tööd armastab, kaldub sellest ka rääkima kui millestki, mis on eriti vajalik ja väärtuslik. Turundus ja kestlikkus on mõlemad sellised valdkonnad. Aga kui need kaks ala kokku liita, siis ülimat üksmeelt ei teki,“ kirjutab Anne-Maarja Olei arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Anne-Maarja Olei kirjutab, et kestlik turundus pole vastuolu, vaid võimalus suunata tarbijaid vähem raiskavatele valikutele sama mõjusa turundusjõuga, mis täna kasvatab ületarbimist. Ta toob näiteid, kuidas sotsiaalsed normid muudavad käitumist, ning märgib, et NYU Sterni ja Circana andmetel kasvas kestlikkusega turundatud toodete müük viimase viie aastaga tavakaubast ligi viis korda kiiremini. Samas hoiatab ta rohepesu, liigse hinnalisa ja ebaeetilise müügisurve eest.
Anne-Maarja Olei
Foto: Kristjan Olei
Üht käivitab jõuline kasv ja loomingulised kübaratrikid, mispeale publik ostab ära nii kübara, küüliku kui ka trikimeistri eelnevad ja tulevased töötunnid. Teise love language on tasaareng, vähem edevaid valikuid ning unistus kestlikust tulevikust. Õnnelikuks püsisuhteks on need justkui liiga vastandlikud ootused.
Ometi on kestliku turunduse valem iseenesest lihtne, kui eelduslikud loobumised klappima saada – loobuda tuleks mittekestlikust tootest, mitte koduplaneedist ega inimese enese kestlikkusest.
Vanad head tööriistad
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veenmisuurija Robert Cialdini ja kolleegide katses jäeti hotellituppa kaardike palvega keskkonna nimel rätikuid uuesti kasutada. 35% külalistest nii tegigi. Kui kaardile pandi kiri, et enamik külalisi teeb nii, tõusis näitaja 44%-ni. Järgmises katses, mil kaardil seisis, et enamik samas toas peatunud külalisi kasutab rätikuid korduvalt, jõuti juba 49%-ni. Muutuse tõi üks lause. Kui USA kodumajapidamiste energiaaruandes näidati ka naabrite keskmist tarbimist, vähenes energiakasutus 1–3%. Teiste numbrid loevad.
Ka kestlik turundus algab tahtmisest olla parem. Seesama turundusjõud, mis kasvatab müüki FOMO sorti võtega, sobib ka selleks, et panna kestlikud muutused juhtuma. Ülemäära mugav seesugune know-how konversioon kindlasti ei ole. Vastuolusid jagub nii müügieetika kui ka tarbija tahtmiste poolel. Nagu odava energia soov ja NIMBY või „pange farmid kinni“ vs„laske rahus liha süüa“.
Tõsi, samale ostjale saab edukalt sihtida nii ületöödeldud rämpstoitu kui ka kaalulangetusravimit. Ega maksva tellija kõrvaleheitmine selle tõttu, mida ta müüb, ei olegi muretu valik. Ent kestlikus turunduses on vaja eneseõigustusest üle saada ja seada latt kõrgemale kui „Vanamehe filmi“ saemehel, kes ühmas, et töö on töö, ja häälestas end lehma saagimisele.
Kestlikkus müüb
USA tarbekaupade 2025. aasta müügist moodustasid NYU Sterni ja Circana andmetel kestlikkusega turundatud tooted veerandi ning nende müük kasvas viimase viie aastaga tavatoodete omast ligi viis korda kiiremini. Keskmine hinnalisa oli 27%, kuigi ostjad on öelnud, et oleksid nõus juurde maksma umbes 9%.
Hinnakruvimine ostja taluvuspiiri laeni õõnestab aga kestlikkuse võrdsemat kättesaadavust. Õiglane hind on ju kestlikkuse pärisosa, nagu ka aus koostis, läbipaistev tarneahel ja müük ilma liigse mürata.
Euroopa Komisjoni 2020. aasta uuring näitas, et üle 50% keskkonnaväidetest olid ebamäärased, eksitavad või alusetud ning 40% polnud tõendatud. Rohevalede vohamine viis nõuete karmistamiseni ning kehtiv seadus keelab toodet keskkonnasõbralikuks või roheliseks nimetada, kui väide pole tõendatud.
Küsimus on, kuidas umbes 230 Euroopa Liidu keskkonnamärgist nii kasutada, et kasvaks tarbijateadlikkus, mitte roheväsimus.
Üks vastuväiteid ühisele kliimapüüdlusele on, et meie kui väikese riigi pingutus maailma kliimapilti nagunii oluliselt ei mõjuta. Rohetiigri andmetel on aga eluviisitesti teinud eestlaste keskmine süsiniku jalajälg ligikaudu 10,4 tonni CO₂ aastas, mis on Euroopas üks suuremaid. Kümne riigi võrdluses on meie jalajälg suurim just transpordis ja ostuharjumustes. Ise ostujõult küll kehvemate seas, aga ostukirelt jonnakalt esirinnas, visates toitu ära, tarbides liiga palju liha- ja piimatooteid ning ostes liiga palju uusi asju.
Turundussõnumid stiilis „kohe saab otsa“ ja „kõik juba ostavad“ ei ole siin kuidagi süütu kõrvaseisja rollis. Nii võimendatakse normi, mille järgi on rohkem ostmine normaalne ja mitteostmine midagi, mida teised ei tee. Ehk, kui tahad normaalsete hulka kuuluda, siis muudkui osta. Kui suunamudijad koguvad sadu tuhandeid jälgijaid kontodega, mille sõnum on, et riideid peab olema ülipalju, ja elu mõte on neid kõikjal eksponeerida, ütleb seegi, et võtke eeskuju.
Seevastu toimivad ka kestlikkuse omaksvõtul kõige paremini nähtavad eeskujud ja otsesed, isiklikud seosed. Sotsioloog Damon Centola uuring näitas, et grupi tava muutub alles siis, kui pühendunud vähemus moodustab umbes veerandi. Väikeses kogukonnas on see käeulatuses. Kui juba veerand hakkab küsima, miks ta midagi ostab, ja kes sellest tegelikult võidab, küsivad peagi ka teised.
Kestlikkus kui turunduslik hingehoid
Kui turundus loobub käitumast ausalt ja eetiliselt, ei ole ta tark ega kestlik. Kui turg tahab kestlikku toodet, peab turundus ka kestlikult turundama. Ehk, keda peaks huvitama kestlik turundus?
Kõigepealt seda, kes tahab müüa. Sest kestlikkuse tegelik muster kootakse mitte mõne võluolendi lakajõhvidest ega kestlikkuse kõnepunktidest, vaid karmist rahalõngast. Kuhu rahal on huvi koonduda, sinna tekib tihedam koekiri. Mujale jäävad hõrendused. Turunduse kätes on jõud, mis annab rahamustrile mõju ja tähenduse.
Kui sellesse mustrisse suudetakse lõimida ka kestlikud väärtused, väärib see nii tulevaste põlvede tänu kui ka Maamuna kõrvale eraldi Kuldmuna kategooriat.
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.