Jana Valliste: Nutikas turundus. Tark tehnoloogia vajab endast targemat inimest

Sarnane olukord avaneb ka meil kodus. Tallinnas algab konverents, kus on koos turundajad, juhid ja ettevõtjad väga erinevatest ettevõtetest tootmisest tarkvarani, toidutööstusest disainini. Kõigil on head lood, aga ettekannete ja kohvipauside ajal jäävad meelde need, kes suudavad päriselt kontakti luua, andmeid koguda ja konverentsil osalemise kogemuse mõõdetavaks muuta, mitte ainult logoga kommi jagada. Just siin tuleb mängu nutikas turundus – mitte kui lihtsalt kampaania, vaid kui mõtteviis. See tähendab, et tuleb teha tarku valikuid ja suunata oma vähesed vahendid just sinna, mis päriselt aitavad ettevõttel kasvada.

Üha rohkem räägitakse tehisintellektist ja teenindaja robotitest, mis suudavad koguda kontakte, analüüsida andmeid ja luua külastajale elamuse. Kuid küsimus pole enam tehnoloogias, vaid eesmärgis, kas me kasutame tehnoloogiat targalt või peidame end selle taha?

„Harvard Business Review’s“ kirjutatakse, et robotid on klienditeeninduses kasulikud, aga kõike ei saa masinatega asendada (artikkel „Robots Are Changing the Face of Customer Service“) – mõnes olukorras vajavad inimesed lihtsalt teist inimest. Sama kehtib turunduses, kus tehnoloogia on tugev tööriist, kui see toetab, mitte ei asenda inimlikkust. Automatiseerimine on muutnud turunduse kiiremaks ja täpsemaks, aga samal ajal, kui iga liigutus mõõdetavaks muutub, tekib küsimus kas ruumi jääb ka loovusele, mis just sageli edu toob?

Aina enam nähakse ka seda, et tehnoloogia ei pea inimest asendama, vaid toetama. Rahvusvahelised analüüsid kinnitavad, et robot võib olla tõsiseltvõetav turunduskanal (PYMNTS.com humanoidrobotite raport), mis aitab müügivõimalusi suurendada ja kontakte juurde tuua. Ka Eestis on näiteid, kus robotit on kasutatud mitte tähelepanu püüdva triki, vaid praktilise tööriistana. Nimelt osales üks teenindusrobot koos Eesti ettevõttega kolmepäevasel messil, kus koguti 1200 uut uudiskirja liitujat. See ongi nutika turunduse eesmärk, olla efektiivne ja kasutada tehnoloogiat targalt, ilma seejuures inimlikkust kaotamata.

Eesti ettevõtete tugevus on alati olnud julgus suurelt unistada. Samas tekib küsimus, kas meil on oskust ja julgust kasutada uusi tööriistu targalt, mitte lihtsalt sellepärast, et need on moes? Sageli tahame teha „midagi ägedat“, et silma paista, kuid pikaajaline edu tuleb pigem järjekindlusest ja läbimõeldud tegevustest. Rahvusvahelistel turgudel on fookus üha enam just sellel, et tehnoloogia toetaks ettevõtte kasvu, mitte ei oleks vaid vilkuv vidin stendil.

Robotid ja tehisintellekt ei ole eesmärk omaette, need on lihtsalt tööriistad. Need aitavad turundust paremaks teha ainult siis, kui me teame täpselt, miks ja mille jaoks me neid kasutame. Eesti turunduses otsivad täna ühed kiireid lahendusi ja „wow’d“, teised panevad rõhku sellele, et loovus ja tehnoloogia koos töötaksid. Esimene toob kiiret tähelepanu, teine aitab päriselt kasvada.

Harvardi ülikooli õppejõud Christina Inge rõhutab oma raamatus „Marketing Analytics“, et robotid ja AI on turundajale nii väljakutse kui võimalus: „Teie töökohta ei võta üle robot või AI, selle võtab üle inimene, kes teab, kuidas neid kasutada.“ See on mõte, millele iga Eesti turundusjuht võiks korra mõelda. Kas meie juhime tehnoloogiat või juhib tehnoloogia juba meid?

Nutikas turundus ei tähenda ainult numbrite jälgimist ja automaatseid süsteeme. See tähendab ka seda, et mõistame oma brändi väärtust. Kas inimesed mäletavad meid, usaldavad meid ja tahavad meie juurde tagasi tulla? Eesti turunduse järgmine samm sõltub sellest, kas suudame ühendada andmed ja empaatia, tehnoloogia ja inimesed.

Tehnoloogia annab meile võimaluse kasvada, aga ainult inimene saab otsustada, millises suunas me kasvame. Küsimus pole enam selles, kas robotid tulevad turundusse. Küsimus on, kas me oskame kasutada roboteid ja tehnoloogiat nii, et see toetab loovust ja inimsuhteid, mitte ei asenda neid.