Olesija Saue: Uuenedes kaotame selle, mis meid eristab

Rebrändingu käigus uuendatakse logosid, veebilehti, visuaalset keelt ja sõnumeid, sest senine vorm ei kanna enam ettevõtte ambitsioone ning rahvusvahelisem turg nõuab selgemat positsiooni. Kui ettevõte ei tea piisavalt täpselt, kes ta on, mida ta oskab ja mille pärast teda tegelikult valitakse, võib rebränding muuta firma küll nähtavamaks, kuid mitte eristuvamaks.

Uue logo ja veebilehe saab luua järjest kiiremini. Just seetõttu muutub üha olulisemaks see, mida kiiresti luua ei saa: aastatega kogunenud usaldus, otsustusvõime, klienditunnetus ning ettevõtte ainulaadne kogemuste ja teadmiste pagas.

Tihti mõtleme turunduse puhul loovusest kui millegi uue väljamõtlemisest, kuigi tugevam idee on sageli juba olemas. See tuleb üles leida, teravaks lihvida ja esitleda nii, et ka teised selle väärtust mõistaksid. Kui see töö jääb tegemata, hakkavad uut brändi kujundama turul valitsevad eeskujud. Tulemuseks võib olla laitmatu teostus, mis ei kõla enam selle ettevõtte moodi.

Inimene tajub brändi juures ka seda, mida ta ei oska kohe sõnadesse panna: kas siin on selgust, kas lubadus on usutav, kas ta tahab nende inimestega koostööd teha. Seepärast puudutab rebränding kogu organisatsiooni. Ühist lugu ei saa inimestele lihtsalt teatavaks teha – nad peavad selles ära tundma iseenda ja oma töö. Hästi tehtud rebrändingu üks kõnekamaid peegeldusi on töötaja reaktsioon: „Lõpuks ometi! Need olemegi meie.“ Sellest äratundmisest võib kasvada uhkus, mida märkavad ka tulevased kolleegid, kliendid ja partnerid.

Kõike vana pole põhjust säilitada. Mineviku analüüs ei tähenda lõputut nostalgiat, vaid aitab eristada kandvat vundamenti sellest, mille võib maha võtta. Rebrändingu küsimus ei ole ainult selles, millest tahame vabaneda. Sama oluline on mõista, millest loobudes kaotaksime selle, mille pärast meid üldse valitakse.