Maire Orusaar-Reilson: Kui kõik kasutavad tehisaru, võidab inimsoojus
„Eestis kasutatakse tehisaru liiga palju sisu tootmiseks ja liiga vähe klientide mõistmiseks,“ kirjutab Maire Orusaar-Reilson arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Maire Orusaar-Reilson kirjutab, et Eesti ettevõtted kasutavad tehisaru liiga palju sisu tootmiseks ja liiga vähe klientide mõistmiseks. Tema hinnangul loob AI suurimat väärtust siis, kui aitab märgata klientide vajadusi, rahulolematust ja õigeid kontakteerumishetki. Orusaar-Reilson toob näiteks, et automaatne kõne jättis külma tunde, kuid tervisekliiniku inimlik järelkõne tekitas usaldust. Tema sõnul võidab AI-ajastul just teadlikult hoitud inimsoojus.
Maire Orusaar-Reilson
Foto: Kristel Pähkel
Olles 12 aastat tegelenud turunduse ja tehnoloogiaga nii Eestis, Inglismaal kui ka Ameerika Ühendriikides, olen tugevalt AI-usku ning kindlasti ületab minu päevane token’i-kasutus keskmise eestlase oma. Olen üks neist, kes usub, et järgmise viie aasta jooksul muudab tehisaru meie ühiskonnas peaaegu kõike: seda, kuidas me töötame, toodame, tarbime ja muidugi turundame.
Ometi küsin endalt üha sagedamini, mis on need asjad, mida tehisaru ei muuda. Ja kuidas peaksime turundajatena sellega arvestama?
Üks selline asi on inimese sügav vajadus kuuluda, olla märgatud ja tunda end tähtsana. Soovime, et meid kuulatakse, meie arvamust arvestatakse ja meie vajadusi mõistetakse. Tahame olla kellegi jaoks enamat kui lihtsalt üks rida kliendiandmebaasis või Meta algoritmi jaoks üks silmapaar.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seega ajal, mil ettevõtted võistlevad selle nimel, kes suudab oma protsessid kiiremini automatiseerida, peaksime endalt küsima hoopis teistsuguse küsimuse: millistes kliendikogemuse hetkedes loob inimene kõige rohkem väärtust ja kus suudab AI pakkuda paremat kogemust?
Kaks erinevat kasutajakogemust
Hiljuti sain AI-kõne Eesti tuntud jõusaaliketilt. Hääl oli viisakas ja jutt asjakohane, kuid pärast kõnet jäi mulle kummaline tunne. Justkui ma ei oleks piisavalt oluline, et inimene mulle ise helistaks.
Ratsionaalselt saan sellest täiesti aru. Miks peaks ettevõte kulutama töötaja aega kõnedele, mida masin suudab teha kordades odavamalt? Aga kliendina ei mõtle ma ettevõtte efektiivsusele. Ma mõtlen sellele, millise tunde see minus tekitas.
Samas on sellel jõusaaliketil minu kohta juba praegu hulgaliselt andmeid: millal ma treenin, kui tihti käin ja milliseid treeninguid eelistan. Kui ühendaksin nende süsteemiga ka oma kalendri ning annaksin loa andmeid kasutada, võiks tehisaru aidata mulle igal nädalal luua personaalse treeningplaani, märgata muutusi treeningharjumustes ja soovitada, millal oleks mõistlik puhata. Sellise AI-kogemuse eest oleksin valmis isegi rohkem maksma.
Järgmisel päeval käisin tervisekliinikus. Pärast visiiti helistati mulle ja küsiti, kuidas protseduur läks, kuidas ma ennast tunnen ja kas mul on veel küsimusi. Kõne kestis vaid mõne minuti, kuid selle lõpuks olin peaaegu unustanud eelmisel päeval makstud kõrge hinna. Tundsin, et keegi päriselt hoolib ja minu enesetunne on neile oluline. Alles seejärel saabus automaatne e-kiri ja AI abil koostatud tagasisideküsitlus.
Mõlemad ettevõtted kasutasid automatiseerimist, kuid ainult ühe puhul tundsin, et tehnoloogia töötab minu, mitte ainult ettevõtte huvides.
Kui vaatan Eesti turundusmaastikku, tundub mulle, et keskendume praegu liiga palju sellele, kuidas AI abil rohkem sisu toota ja liiga vähe sellele, kuidas selle abil kliente paremini mõista.
Toodame kiiresti palju keskmisi postitusi, reklaame, visuaale ja kampaaniaid. Oleme vaimustuses vaibkoodimisest ja Lovable’ist. Aga kas teame oma klientidest ja potentsiaalsetest klientidest rohkem kui aasta tagasi? Kas mõistame paremini, miks nad lahkuvad, mis neid häirib või millal nad meie abi vajavad?
Tehisaru suurim väärtus turunduses ei pruugi olla järgmise tuhande Meta reklaami loomine, vaid hoopis võime märgata tuhandete klientide tagasiside, vestluste ja käitumismustrite põhjal midagi, mida inimene üksi ei märkaks.
Näha kohe, et lojaalne klient on lõpetanud ostmise, sest viimane kogemus valmistas talle pettumuse, või teada, kes on kõige lojaalsemad kliendid, kes soovitaksid toodet või teenust ka sõbrale. Samuti mõista, et parim aeg kliendiga ühendust võtta ei ole siis, kui meil algab kampaania, vaid siis, kui tema seda toodet või teenust päriselt vajab.
Kus saame täna inimsoojust hoida?
Võib-olla ongi see AI-ajastu suurim paradoks: mida rohkem suudame automatiseerida, seda tähtsamaks muutub teadlik otsus, mida mitte automatiseerida.
Mõtle hetkeks nendele väikestele, kuid tähenduslikele hetkedele kliendi teekonnal, mida sinu ettevõte teeb eriti hästi. Mis on need hetked, mille pärast kliendid sind mäletavad, soovitavad ja sinu juurde tagasi tulevad?
Võib-olla on selleks sinu brändi eriline hääl sotsiaalmeedias, mis kõnetab inimesi nii ehedalt, et AI-ga loodud sisu ei suuda seda asendada. Võib-olla on need personaalsed telefonikõned, kus klient tunneb, et teda tõesti kuulatakse. Või hoopis väikesed, läbimõeldud e-kirjad ja žestid, mis panevad inimese tundma, et ta on oluline.
Need on hetked, mida ei peaks automatiseerima lihtsalt sellepärast, et see on tehniliselt võimalik.
Alles siis tasub küsida, kuidas saaksime AI abil ülejäänud kliendikogemust paremaks muuta, et meil jääks rohkem aega ja võimalusi nende tähenduslike hetkede loomiseks.
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.