Karin Maranik: Digitaalne turundus ei ole nii roheline ega tõhus, kui tundub
„Ekraanide ajastul on kadumas tasakaal, usaldus ja keskkonnatunne. Trükimeedia võiks olla see, mis aitab need tagasi tuua,“ kirjutab Karin Maranik arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Karin Maranik rõhutab, et digitaalne turundus ei ole nii keskkonnasõbralik ja tõhus, kui sageli arvatakse. Digimaailm põhjustab sotsiaalmeedia liigkasutusega vaimseid probleeme ja suurendab CO₂ jalajälge. Samal ajal on trükimeedia suutnud oma keskkonnamõju vähendada ja toetab paremat tekstide mõistmist. Maranik väidab, et turundajad peaksid leidma tasakaalu digitaalse ja trükitud meedia vahel, et saavutada kestlik ja inimlik turundus. Eestis, kus internetikasutus on kõrge, on eriti oluline vaadata nende kahe meediatüübi koostööle, et vähendada riske ja luua tõhus turundusstrateegia.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Digitaalne sõltuvus ei ole enam ammu ainult noorte probleem, vaid üha enam ühiskondlik mure. Liigne sotsiaalmeedia kasutus on seotud ärevuse, depressiooni ja tähelepanu hajumisega. Noored kogevad pidevat võrdlemist ja FOMO (s.o hirmu millestki ilma jääda), mis mõjutab otseselt vaimset heaolu (Eesti Inimarengu Aruanne, 2023). Maailma Terviseorganisatsiooni 2024. aasta raporti kohaselt näitab rohkem kui üks kümnest teismelisest märke problemaatilisest sotsiaalmeedia kasutusest, mis takistab igapäevaelu ja õõnestab vaimset tervist.
Need ei ole enam marginaalsed nähtused, vaid sümptom ühiskonnast, kus pidev digitaalse tähelepanu jaht on muutunud normiks. Probleem ei puuduta ainult tarbijaid, see puudutab ka turundajaid. Digitaalne turundus, mida peetakse tänapäeval iseenesestmõistetavaks, on loonud kiiruse ja mõõdetavuse kultuuri, kuid sageli varjatud hinnaga.
Kiirus, klikk ja keskkond
Intergrafi 2024. aasta uuringu kohaselt kasvab digitaaltehnoloogiate energiavajadus ja keskkonnamõju kiiremini, kui arvatakse, ning digitaalset meediat ei saa pidada automaatselt roheliseks valikuks. R. Istrate jt (2024) on näidanud, et keskmise kasutaja digitaalne sisutarbimine – voogedastus, sotsiaalmeedia ja veebis surfamine – võib moodustada kuni 40% inimese süsinikujalajäljest, mis oleks vajalik kliimasoojenemise piiramiseks 1,5 °C piires.
Turundusmaailmas tähendab see, et iga kord, kui bränd „optimeerib“ oma nähtavust kümnete tuhandete kuvamiste kaudu, suureneb ka nähtamatu CO₂ jalajälg. Digireklaam ei vaja küll paberit, kuid vajab servereid, andmekeskusi ja pidevat andmeedastust – see kõik tarbib elektrit ja toodab heitmeid. Me lihtsalt ei taju seda.
Samal ajal on Euroopa trükitööstus viimase 30 aasta jooksul vähendanud oma CO₂ emissioone ligi poole võrra, ning üle 70% tarbitud paberist jõuab ringlusesse (Two Sides, 2023). See tähendab, et trükk on suutnud oma jalajälge vähendada, samal ajal kui digitaalne maailm alles otsib kestlikke lahendusi.
Efektiivsuse illusioon
Digiturunduse suurim müüt on selle mõõdetavus ja efektiivsus. Arvatakse, et kui midagi saab numbritesse panna, siis see töötab. Kuid uuringud näitavad, et ligi 60% digireklaamidest ei jõua kunagi päris inimeseni – need lähevad robotitele või nähtamatusse ruumi. Reklaamiblokkerite kasutus on kasvutrendis ning tarbijad väldivad üha aktiivsemalt kommertssisu. Samal ajal väsitab digimüra nii tähelepanu kui usaldust.
Tulemuseks on turunduskeskkond, kus brändid kulutavad aina rohkem resursse, kuid mõju on üha väiksem. Numbrid tunduvad ilusad, kuid nende taga on tühjad klikid. Ja kui tarbija ei usalda reklaami, pole vahet, kui täpne on sihtimine.
Paberil on püsivus
Trükimeedia on sageli alahinnatud, kuid selle roll muutub üha olulisemaks. Paberil loetud tekst toetab paremat mõistmist ja mäletamist, kuna tähelepanu hajutavaid elemente on vähem. Trükimeedia ei vaja pidevat energiakulu iga vaatamise korral ning kui paber on toodetud vastutustundlikult, võib selle keskkonnamõju aja jooksul osutuda väiksemaks kui digitaalse sisu oma.
Hetkel kuum
Huvitaval kombel on just digiajastu mõjuisikud leidnud tee trükini – mitte nostalgiast, vaid usaldusväärsuse pärast. YouTube’i ja telemaastiku tähed annavad välja kokaraamatuid, elulugusid ja kalendreid. Digitaalses maailmas loodud tähelepanu saab paberil püsivuse ja kaalu. Kui sotsiaalmeedias on kõik hetkeline, siis trükitud raamat annab sisule tähenduse ja autorile legitiimsuse.
Tasakaalu vajadus
Eestis on digitaalse sõltuvuse riskid eriti nähtavad – väikeses ja tehnoloogiliselt arenenud ühiskonnas on internetikasutus kõrge ning sõltuvus süveneb. Noorte tähelepanu ja vaimne puhkus jäävad tahaplaanile, kui kogu õpe, meelelahutus ja sotsiaalne suhtlus toimub ekraanide vahendusel. Turundusinvesteeringud liiguvad mugavuse tõttu digitaalsetesse kanalitesse, kuid nende tegelik ROI on küsitav, arvestades reklaamide nähtavusprobleeme ja tarbijate kasvavat vastureaktsiooni.
Trükimeedia võib siin pakkuda vajalikku tasakaalu. Füüsiline formaat aitab aeglustada, loob usaldust ja toetab kohalikku meediat. See ei ole vastand digitaalsele, vaid täiendus. Kaasaegne trükk on interaktiivne ja mõõdetav – QR-koodid, AR-lahendused ja personaliseeritud trükised ühendavad füüsilise ja digitaalse maailma üheks tervikuks.
Vähem müra, rohkem tähendust
Digitaalne maailm on andnud turundusele uusi võimalusi, kuid see on toonud kaasa ka sõltuvuse kiirusest ja nähtavusest. Iga klikk, iga reklaam ja iga push-teavitus maksab – mitte ainult raha, vaid ka tähelepanu, vaimse tervise ja keskkonna hinnaga.
Tulevikku vaatav turundus ei peaks küsima, kumb on parem – digitaalne või trükk –, vaid kuidas neid koos kasutada. Kui digimaailm pakub kiirust ja paindlikkust ning trükk sügavust ja usaldusväärsust, siis just nende kahe tasakaal võib luua turunduse, mis on kestlik, tõhus ja inimlik.
Saada meile oma arvamuslugu ja võida 4000 eurot!
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.
Konkursil saab osaleda tasuta ning ühe individuaalse võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Peaauhind on 4000 eurot, teine koht 1500 eurot ja kolmas 750 eurot. Lisaks annavad eriauhindu konkursi kaaskorraldajad.
Tööde esitamise hiliseim tähtaeg on 11.11.2025 (k.a). Võistlustöö ja lisaküsimused palume saata: [email protected].
Kõik lood avaldatakse jooksvalt Best Marketingi veebis, uudiskirjas ja sotsiaalmeedias. Need on kõigile tasuta lugemiseks. Parimad tööd leiavad kajastust ka teistes Äripäeva kanalites.
NB! Loe konkursi tingimusi SIIT.
Kaaskorraldajad:
Seotud lood
„Kummutame müüdi, et turundajad ei tegele ainult pastakate tellimise ja story’de tegemisega“
„Meil on palju nutikaid tegijaid, aga tegutseme liialt omaette“
Heily Aavik: tänased kampaaniad on visuaalselt ja loovuselt halvemad kui 20 aastat tagasi
Enimloetud
6
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Best Marketing esilehele
