Don Simon Tompel: Eesti vajab selget sihti ja suurt pauku
„Eestil on potentsiaal olla paljudes valdkondades maailmatasemel teerajaja, kuid seda pidurdavad konservatiivsus, nõrk koostöökultuur ja ühtse sihi puudumine,“ kirjutab Don Simon Tompel arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Loe AI kokkuvõtet
Don Simon Tompel kirjutab, et Eesti vajab selget sihti ja suurepärast algust arengu edendamiseks. Praegu pidurdavad Eestit konservatiivsus, nõrk koostöökultuur ja ühise visiooni puudumine. Tompel tõstab esile targa turunduse vajadust, mis ühendaks teadmised, kogemused ja empaatia. Eestis puudub ühtne arusaam riigi identiteedist, mis raskendab turundamist. Probleemiks on ka sihtrühmade vähene panus oma kogukonna turundusse ning tugevama koostöövajaduse puudumine. Tompeli arvates vajab Eesti "Suurt Pauku", uut hüppelist innovatsiooniprojekti koostöökultuuri alustamiseks ja rahvusvahelist tähelepanu tõmbamiseks.
Mis on tark turundus?
Kõigepealt selgitan, mis on minu arvates targa turunduse olemus. Sõna „tark“ pärineb läänemeresoome keelerühmast ning on algselt tähistanud arukat, taibukat ja tähelepanelikku inimest. Arukus viitab tasakaalukale ja läbimõeldud otsustusvõimele, taibukus rõhutab aga kiiret mõistmisvõimet ja oskust seoseid tabada. Eesti rahvapärimuses kujunes sellest edasi teadmamehe kujund – isik, kes tundis loodusjõude, oskas ravida ning vahendas teadmisi inimeste ja looduse vahel. Teadmameest võib mõista kui algupärast sümbolit koostöö- ja sünergiaprotsesside tunnetamisele ühiskonnas.
Tehnoloogia valdkonnas peetakse targaks lahendusi, mis toimivad parimal viisil autonoomselt, kuid arvestavad inimeste vajaduste ja ootustega. Ehk kui mingi seade toimib inimese jaoks ootuspäraselt, tundub see targana. Inimsuheteski oleme ilmselt kõik kogenud, et kui keegi väljendab mõtteid, mis haakuvad meie enda väärtushinnangute, arvamuste või veendumustega, tajume teda targana.
Seega võiks öelda, et tark turundus on oskus siduda teadmised, kogemused ja empaatia nii, et sünnib ökosüsteemi vajadusi arvestav ning eri osapooli ühendav lahendus.
Probleem: Kuidas Eestit üldse turundada?
Eesti turundamine nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt on keeruline, sest puudub ühine arusaam Eesti identiteedist. Me ei tea täpselt, milline on Eesti kultuur ega seda, kas eestlane rahvusena üldse eksisteerib või on see pelgalt juriidiline termin. Küsimus Eesti identiteedi ja rahvuse kontseptsiooni täpsest määratlusest on tekitanud arutelusid nii õigusteadlaste kui ajaloolaste seas. Kas peaksime esmalt ühiskondlikult kokku leppima põhialustes või tuleks aktsepteerida, et erinevatel huvigruppidel ongi erinev arusaam sellest, milline Eesti on? Kas turundada rahvusriiki või lihtsalt territoriaalset piirkonda?
Näiteks varasemalt EASi (praegune EIS) loodud juhised ja materjalid tekitasid minus vastumeelsust, sest need ei tundunud autentsed ega ühtinud minu visiooniga sellest, milline Eesti tegelikult on ja võiks olla. Seega ei pea ma juhiste all silmas mitte ametnike koostatud dokumente, vaid targa turunduse soodustamiseks ühiskonnaga koostöös ja sünergias loodud teadmistebaasi ning vabakasutuses olevaid turundusmaterjale.
Probleem: Sihtrühmad ei panusta oma kogukonna identiteedi turundusse
Targa turunduse eelduseks on sihtrühma tundmine – identiteedi, väärtuste, vajaduste ja võimaluste mõistmine. Sageli ei osale sihtrühmade esindajad ja kogukonnad oma valdkonna teadlikkuse edendamises.
Tulemuseks on, et nii valdkonnaga seotud isikud, turundajad kui ka avalikkus ei ole teadlikud sihtrühma autentsest identiteedist, põhiväärtustest, etiketist – mistõttu tõlgendatakse ja turundatakse kõigile „kõhutunde“ baasil ühtemoodi ja sageli ka valesti. See pidurdab valdkondade ökosüsteemide positiivset arengut ning süvendab vääritimõistmist, polariseerumist.
Probleem: Nõrk koostöökultuur
Hetkel kuum
Minu arvates on Eesti suurim arengupidur selles, et ühiskonnal ja ettevõtetel paistab minevat liiga hästi. Kuigi sageli virisetakse, et Eesti liigub vaesuse suunas, ei paista see avalikus ruumis ega inimeste suhtumises välja – jutt ja reaalsus ei lähe kokku. Tavaliselt, kui kõht on tühi, ei olda nii valivad kui siis, kui kõht on täis. Inimesed on motiveeritumad koostööks ajal, mil nad alles alustavad uut karjääri või äri. Niipea kui hakkab hästi minema, kaob motivatsioon koostööks kiiresti.
Paradoksaalsel kombel on siiski korduvalt tõestatud, et Eesti ühiskond suudab koos suuri asju teha: Balti kett, laulupidu, tantsupidu ja „Teeme ära“ liikumine on selle tugevaimad tõendid. See näitab, et koostöövõime pole olematu – see vajab lihtsalt käivitajat: selget ühist eesmärki ja usutavat süsteemi, mis loob vastastikuse kasu.
Targaks turunduseks on Eestile vaja uut koostöötraditsiooni – ühiskondlikku tõuget, mis ühendab inimesed, kodanikuühendused, ettevõtted ja avaliku sektori pikaajalise ühise eesmärgi nimel. Mitte kriiside sunnil, vaid kiirema ja efektiivsema arengu saavutamise nimel.
Kas Eesti on suureks pauguks valmis?
Eestil näib puuduvat selge pikaajaline visioon ja tugev eestvedaja – riik liigub justkui juhitamatult, ilma ühise sihita. Vajame uut hüpet, mis põhineb kolmel sambal: selge visioon ja kindel plaan, jagatud ressursid ja ühendatud jõud ning ühine eesmärk. See annaks ühiskonnale suuna ning kasvataks usku paremasse tulevikku.
Minu hinnangul võiks lahenduseks olla üleriigilise mõjuga ning globaalse sihiga tootearenduse ja ühisturunduse koostööraamistik ning kampaania, mida võiks nimetada Suureks Pauguks. Nimi on inspireeritud kosmoloogilisest teooriast universumi sünni kohta – sellest hetkest, mil kõik alguse sai. Sama metafoori kandes võiks Suur Pauk olla Eestis uue taseme koostöökultuuri alguspunkt ning erakordset rahvusvahelist tähelepanu toov strateegiline innovatsiooniprojekt.
Arvamuskonkursi kaaskorraldaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA aitab Eesti ettevõtetel kasvada rahvusvahelistel turgudel, pakkudes strateegilist nõustamist, turu-uuringuid, rahastust ja tuge uute koostööpartnerite leidmisel. Uuri rohkem siit.
Saada meile oma arvamuslugu ja võida 4000 eurot!
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.
Konkursil saab osaleda tasuta ning ühe individuaalse võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Peaauhind on 4000 eurot, teine koht 1500 eurot ja kolmas 750 eurot. Lisaks annavad eriauhindu konkursi kaaskorraldajad.
Tööde esitamise hiliseim tähtaeg on 11.11.2025 (k.a). Võistlustöö ja lisaküsimused palume saata: [email protected].
Kõik lood avaldatakse jooksvalt Best Marketingi veebis, uudiskirjas ja sotsiaalmeedias. Need on kõigile tasuta lugemiseks. Parimad tööd leiavad kajastust ka teistes Äripäeva kanalites.
NB! Loe konkursi tingimusi SIIT.
Kaaskorraldajad:
Seotud lood
„Meil on kõik olemas, et teha maailmatasemel turundust“
„Eesti turunduse uus hoog saab tulla vaid välisturgudelt“
„Kummutame müüdi, et turundajad ei tegele ainult pastakate tellimise ja story’de tegemisega“
„Meil on palju nutikaid tegijaid, aga tegutseme liialt omaette“
Heily Aavik: tänased kampaaniad on visuaalselt ja loovuselt halvemad kui 20 aastat tagasi
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Best Marketing esilehele
