Helena Nagel: Palun oodake – teid juhatatakse (valesti)

Sa ootad viisakalt – minuti, kümme. Mitte midagi ei juhtu. Hakkad selle „ajutise“ sildi tõsiseltvõetavuses kahtlema. Koputad lõpuks ettevaatlikult ja teisest toast kostab pahane hääl: „Kas lugeda ei oska? Kirjas on ju, et oodake!“ Aga sa ju ootasidki. Lihtsalt mitte piisavalt kaua. Kogu kindlustunne sulab hetkega nagu kevadine lumi.

Tervishoiuasutused on klassikaline näide sellest, kuidas halb infodisain mõjutab inimeste emotsioone. Patsient, kes tuleb vastuvõtule, ei vaja ainult arstiabi, vaid ka kindlustunnet, et ta on õigel teel. Kui sildid on vananenud või omavahel vastuolus, kasvab teadmatus ja ärevus. See on nähtamatu stress, mida oleks saanud vältida – selge süsteemiga ja läbimõeldud infoga. Selliseid väikeseid „sildiprobleeme“ on kõikjal. Kaubanduskeskuses, kus viidad juhatavad nii hästi, et jõuad lõpuks ikka samasse kohta tagasi – lihtsalt mitte sinna, kuhu tegelikult tahtsid. Või parklas, kus keset platsi on mitu infotahvlit ja sügad kukalt, kas su auto on pigem X- või Y-tsoonis. Info võib olemas olla, aga mitte seal, kus seda vaja on. Ja nii kaobki usaldus – mitte ainult süsteemi, vaid ka brändi vastu.

Need on detailid, millel on mõju. Inimene ei käitu valesti, sest ta ei oska lugeda, vaid sellepärast, et sildid ei oska rääkida.

Paljudele võib tähendada „siltide tegemine“ lihtsalt praktilist ülesannet – tekst trükki, kleeps seinale ja tehtud. Tegelikult on see aga omaette eriala, kus kohtuvad disain, turundus, loogika ja psühholoogia.

Hea silt ei sünni juhuslikult – see on töö, mille mõju ulatub kaugemale, kui esmapilgul paistab. Kui sõnum on segane, saab pahameele osaliseks tavaliselt see, kes ise midagi valesti teinud ei ole, kuid satub inimese teekonnale esimesena – klienditeenindaja, administraator, turvatöötaja.

Need inimesed on tahtmatult muutunud elavateks teeviitadeks, kelle tööülesannete hulka on märkamatult lisandunud inimeste juhatamine. Keeruline on ujumistreenerina keskenduda, kui ülepäeviti tuleb turistile viibata: „Suihkut oikealla, sauna vasemmalle“. Selge silt aitab inimestel teha oma päristööd ja väldib tarbetuid konflikte.

Turundus ei sünni ainult kampaaniatest – see algab seal, kus inimene brändi päriselt kogeb. Kui reklaam räägib, siis viidandus sosistab. Ja kui sosin ei sobi häälega kokku, kaob usaldus.

Hea viidandus loob tunde, et kõik on loogiline ja sind oodatakse. Seda usaldust ei loo üksnes visuaalid ja sõnumid, vaid selge info, mis aitab, mitte ei aja segadusse.

Siin peitubki viidanduse ja infodisaini väärtus: vähem kaebusi, väiksemad kulud ja rahulolevamad inimesed.

See on disainiharu, mille tähtsust tihti alahinnatakse, kuid mille potentsiaal on suur.

Tark turundus ei pea olema vali ega kallis – piisab teadlikkusest. Kui silt töötab, ei pane seda keegi tähele. Ja just siis ongi kõik õigesti tehtud.