Eesti e-kaubandus aeglustub: ostjaid rohkem, ostukorv täitub harvemi
Kuigi e-ostjate hulk on kahe aastaga kasvanud kümnendiku võrra ning veebist ostab juba rohkem kui kolmveerand Eesti elanikest, on langenud ostude sagedus ühe inimese kohta, selgus e-kaubanduse uuringust.
Regulaarsete e-ostjate hulk on Eestis tõusnud 49 protsendini (võrreldes 42 protsendiga 2023. aastal), jäädes alla Euroopa Liidu keskmisele (52%). Samal ajal teeb Eesti regulaarne e-ostja aastas keskmiselt 39 ostu, mis on vähem kui kaks aastat tagasi. Euroopas tervikuna liigub trend vastupidises suunas: keskmine ostude arv on tõusnud 49-ni aastas.
Värskelt avaldatud Euroopa e-kaubanduse raporti kohaselt kasvas Eesti B2C ehk eraisikute poolt ettevõtetest tellitud e-kaubanduse käive eelmisel aastal 18%, ulatudes 6,1 miljardi euroni.
Sotsiaalmeedias ostlemine pole enam vaid noorte pärusmaa – vähemalt iga kolmas 60ndates ja iga kuues 70+ vanuses eestlane teeb seal regulaarselt oste, näitab Adyeni kaubandusuuring.
Aasta lõpu pühadehooaeg paneb kaupmehed proovile – tarbijad otsivad paindlikumaid ostuvõimalusi ning kui kaubandusettevõtted ootustele pädevalt reageerida ei suuda, kaotavad nad lihtsalt kliente, selgus hiljuti läbi viidud uuringust.
Bränditoodete tellimine ei tähenda enam logoga pastaka või muu nänni valimist. Ettevõtted soovivad kingitusi, mis päriselt kasutust leiavad ja peegeldavad nende väärtusi. ROI müügi- ja arendusjuhi sõnul on kasvavaks suunaks tekstiil ning praktilised igapäevatooted, mille puhul mängivad rolli nii kasutusmugavus kui ka jätkusuutlikkus.