Angela Uuna kirjutab, et tehisaru muudab turunduse ja manipuleerimise piiri hägusaks: algoritmid suudavad inimese valikuid ennustada ja suunata enne, kui ta ise oma motiive teadvustab. Ta viitab uuringutele, mille järgi inimesed põhjendavad valikuid sageli tagantjärele, samal ajal kui AI kasutab käitumismustreid ja psühholoogilist sihtimist. Uuna hoiatab, et kui sõnum mõjub vaid põhjusel, mis jääb inimesele nähtamatuks, liigub nutikas turundus manipulatsiooni suunas.
Angela Uuna
Foto: Gabriela Järvet
Ostja kinnitab, et valis uue telefoni pärast põhjalikku võrdlust. Ta nimetab kolm tehnilist argumenti ja usub neid. Kolm nädalat varem oli algoritm aga juba märganud, et tema õhtune sirvimine on muutunud. Ostja ei valetanud, aga otsus, mis tundus talle tema oma, oli kujunenud kusagil mujal.
Turundus on aastakümneid toetunud vaikivale eeldusele: meie veename, inimene otsustab. Uuringutes küsime „miks te selle valisite?“ ja võtame vastust tõsiselt. Just see küsimus on tegelikult süsteemi nõrgim lüli.
Põhjendus tuleb tihti pärast
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nisbett ja Wilson näitasid juba 1977. aastal, et inimesed selgitavad oma valikuid enesekindlalt, kuid sageli usutavate lugudega, mitte tegelike põhjustega.
Johanssoni ja kolleegide 2005. aasta choice blindness’i katses valisid osalejad kahest fotost atraktiivsema, misjärel katsejuht vahetas pildi märkamatult välja. Enamik vahetusi jäi märkamata ning inimesed põhjendasid detailselt valikut, mida nad polnud teinud.
Siit ei järeldu, et vaba tahet pole või et tarbija on marionett. Järeldub midagi vähem oluliseks peetut ja ebamugavamat: valiku kogemus ja valiku põhjused on kaks eri asja.
Ennustada ei tähenda mõista
Kosinski, Stillwell ja Graepel näitasid 2013. aastal, et Facebooki laikide põhjal saab ennustada isikuomadusi, mida inimesed ise polnud avalikustanud. Youyou jt leidsid 2015. aastal, et 70 laigi põhjal hindas arvuti inimese iseloomu täpsemalt kui tema sõber ja 300 laigi põhjal täpsemalt kui elukaaslane.
Matz jt uurisid 2017. aastal psühholoogilist sihtimist: iseloomuga sobitatud reklaamid tõid kuni 40% rohkem klikke ja 50% rohkem oste.
Tähelepanuväärne pole täpsus, vaid mehhanism. Algoritm ei küsi, miks. Ta ei pea meie versiooni iseendast uskuma, sest ta jälgib seda, mida me teeme, mitte seda, mida me endast räägime. Ta ei mõista inimest, ta tunneb ära meie mustri. Selles ongi tema eelis: ta ei ole meie enesepettuse kaasosaline.
See on ebamugav ka turundajale. Empaatia, mida pidasime inimliku turunduse trumbiks, toetub samuti inimese enda antud selgitustele. Tehisaru ei võida meid sügavama mõistmisega, vaid sellega, et ta ei vaja meie mõistmist.
Siin peitub ka turundaja enda lõks. Mudel, mis ennustab ostu, ei tea, kas inimene on ostuga rahule jäänud, mida see tema elus tähendab ega seda, kas ta valiks sama, kui teaks, miks ta valis. Konversioon on käitumine, mitte mõistmine. Kui ajame need segi, hakkame inimest optimeerima, mitte teda teenindama.
Võim liigub vaikselt
Klassikaline veenmine toimus nähtavalt. Reklaami sai ära tunda ja selle vastu end kaitsta. Friestadi ja Wrighti veenmisteadmiste mudel (1994) ongi üles ehitatud sellele, et enda kaitse eeldab katse äratundmist.
Isikupärastatud, õigel hetkel ja õiges toonis sõnum ei paista aga veenmiskatsena, vaid juhusena: „Just seda mul vaja oligi!“ Mõjule, mida me ära ei tunne, ei saa me vastu seista. Turundaja ja tarbija vahele tekib asümmeetria, mida varem polnud: üks pool näeb mõlema käitumismustreid, teine ainult enda lugu.
Kus lõpeb nutikas turundus?
Siin on kerge moraliseerida, seega pakun hoopis testi. Kui näitaksime inimesele täpselt, miks ta just seda sõnumit just sel hetkel nägi, kas mõju säiliks? Hea soovitus kannatab avalikustamist: „Pakume seda, sest ostsite eelmisel korral…“
Manipulatsioon sõltub sellest, et põhjus jääb nähtamatuks. Emotsioonide kasutamine pole iseenesest probleem, tugev emotsionaalne lugu on alati olnud turunduse tööriist. Probleem algab siis, kui sihikule võetakse hetk, mil inimese kaitse on madalaim.
Miks just praegu
Seni jäi lõhe käitumise ja sisedialoogi vahel mõlemale poolele nähtamatuks ning turundus töötas segmentide ja üldiste keskmiste hinnangute pealt. Nüüd on lõhe üksikisiku tasandil mõõdetav ja generatiivne AI suudab sõnumi iga inimese jaoks eraldi valmis kirjutada. Euroopa Liidu tehisintellekti määrus keelab küll manipuleerivad tehnikad, mis moonutavad käitumist ja põhjustavad olulist kahju, kuid jätab kõik, mis „lihtsalt mõjub“, suuresti halli tsooni.
Turundus on alati müünud ka usku, et ostja otsustab ise. See oli ühine fiktsioon, mis toimis seni, kuni keegi ei suutnud selle taha vaadata. AI ei lõhu seda fiktsiooni, ta teeb selle hoidmise kalliks. Inimene on oma valikutest alati teada saanud viimasena, tihti alles tagajärjena. Uus on see, et esimesena teab tema valikuid nüüd keegi teine.
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.