Ailar Jüriado: Tähelepanu võib olla turunduse kõige olulisem valuuta
„Mürarikkas ja killustunud meediaruumis pelgalt nähtavusest enam ei piisa. Täna ei loe see, kas sind nähakse – loeb see, kas sind märgatakse,“ kirjutab Ailar Jüriado arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Anneli Laines-Ensling käsitleb turunduse identiteedikriisi ja pädevusraamistiku vajadust Eestis. Tööandjad ja turundajad ise ei tea, millised oskused on vajalikud, seega vajatakse turundaja passi, mis kirjeldab spetsialisti oskusi ja pädevusi. Laines-Ensling pakub välja kolmeastmelise püramiidimudeli, kus põhiosad on strateegiline mõtlemine ja ärianalüüs, samas kui ekspertvaldkonnad hõlmavad brändingut või sotsiaalmeediat. See süsteem aitab leida õigeid inimesi õigetesse ametikohtadesse, väldib läbipõlemist ning muudab turundustiimid tõhusamaks.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
„Kas mõõdame turunduses seda, mis tegelikult loeb või hoopis seda, mida on mugavam mõõta?“ küsib Havas Media juht Ailar Jüriado.
Foto: Erakogu
Tähelepanu ei ole lihtsalt üks mõõdik teiste seas, vaid kogu strateegia keskpunkt. Kui bränd ei suuda võita tähelepanu, siis ei teki ka mõju, ja ilma mõjuta ei juhtu mitte midagi, ükskõik kui suur on eelarve või kui nutikas on kampaania.
Tähelepanu pole mustvalge
Sageli räägitakse tähelepanust kui millestki, mis eksisteerib või mitte. Tegelikult on see palju mitmekihilisem. On passiivne tähelepanu, kus sind nähakse, aga sinusse ei süveneta. Ja on aktiivne tähelepanu – sind kuulatakse, sinuga suhestutakse, sinule reageeritakse. Mõlemal on oma roll, kuid väiksemad brändid vajavad rohkem aktiivset tähelepanu, et üldse valikusse jõuda. Suuremad brändid saavad kasu ka passiivsest kokkupuutest, kuid see ei tähenda, et nad võiksid tähelepanu kvaliteedi unustada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reklaam ilma tähelepanuta on nagu kõne tühjas saalis: sõnum võib olla geniaalne, aga ei jõua kohale.
Tähelepanu strateegia keskmes
Tänane strateegia ei saa piirduda lihtsalt „õige sõnum õigesse kanalisse“ lähenemisega. Küsimus on selles, kuidas üldse kellegi tähelepanu võita. Me ei konkureeri ainult oma kategoorias, me võistleme iga teise brändi, sisulooja ja uudisega, mis samal ajal tähelepanu nõuab.
Tähelepanu kvaliteet loeb rohkem kui kvantiteet. Pole mõtet osta odavat katvust, kui see ei vii eesmärgini. Seetõttu soovitan mõelda, kas odav hind on alati kõige olulisem või hoopis peaks mõtestama ja analüüsima, mida tegelikult ostetakse? Tõhusam on investeerida kanalitesse ja lahendustesse, mis loovad päris kontakti, mitte lihtsalt „vaatamisi“.
Julgen arvata, et tähelepanu on ärikasvu lähtepunkt, sest mida rohkem võidetakse kvaliteetset tähelepanu, seda kiiremini kasvavad brändieelistus, konversioon ja ka turuosa.
Strateegia vajab julgust, mitte ainult raamistikku
Brändide suurim oht on muutuda keskpäraseks – liiga turvaliseks, liiga etteaimatavaks. Strateegia ei tohiks olla lihtsalt plaan, vaid julgus eristuda. Brändid, kes suudavad leida kohti, kus teised ei tegutse, ja teha vähem, aga mõjuvamalt, saavutavad rohkem. Edu ei seisne üksnes selles, et saada „oma osa“ turust, vaid et võita rohkem tähelepanu, kui esmapilgul tundub võimalik. Selle eelduseks on tugev ja järjepidev bränd, mitte lihtsalt järgmine kampaania.
Oleme kuulnud väidet, et teles toimib reklaam ühtmoodi ja sotsiaalmeedias teisiti. Ometi kipume meediakanaleid käsitlema ühtselt. Instagrami, TikToki, Facebooki või LinkedIni tarbitakse väga erineval viisil, sama kehtib ka välimeedia, trükireklaami ja raadioreklaami puhul. Oluline on mõista, kuidas saavutada igas kanalis reaalne tähelepanu ning arvestada selle keskkonna eripäradega. Üks formaat ei tööta igal pool ja ei peagi töötama.
Mida peaks turunduses rohkem väärtustama?
Turunduspraktikas võiks rohkem tähelepanu pöörata sellele, kas kampaaniad päriselt jõuavad inimesteni – mitte ainult numbrites, vaid ka mälus ja mõjus. Pelgalt hinna või klikkide optimeerimine ei taga edu, kui sõnum ei ärata tähelepanu ega loo sidet.
Kas me mõõdame turunduses seda, mis tegelikult loeb või hoopis seda, mida on mugavam mõõta? Digiturundus on siin heaks näiteks: kui ROAS on 1000%, siis esineb ikka olukordi, kus brändi kogumüük langeb. Samas on digiturunduse seisukohalt kõik õigesti tehtud. Sellegipoolest tasub korraks mõelda, kas tulemusi analüüsiti ikka korrektselt või oleks investeeritud raha mõjusam mujal, kus selle mõju brändile ja ärile oleks tervikuna suurem.
Usun sellesse, et brändid, kes suudavad luua ideid, mis elavad kauem kui üks kampaania, loovad ka tugevamat usaldust. Järjepidevus ei tähenda igavust – vastupidi, see annab võimaluse olla äratuntav ja samas pidevalt värske. Emotsioon ja eristuvad brändielemendid aitavad meelde jääda passiivse tähelepanu puhul ning kasvatavad ka brändi mõju ajas.
Lõpetuseks toon ühe lihtsa näite: kui sinu brändi aastane turunduseelarve on 35 000 eurot ja kogu sinu kategooria eelarve 350 000 eurot, siis võib tunduda, et oled turul kenasti esindatud. Kui arvestada, et Eesti reklaamituru kogumaht jääb suurusjärku 200 miljonit eurot, moodustab sinu brändi osa sellest vaid umbes 0,02%. See tähendab, et sinu brändi tähelepanu ei sõltu ainult sellest, kui palju sa kulutad võrreldes konkurentidega, vaid sa võitled tähelepanu nimel kõigi reklaamijatega.
Turunduses ei võida enam see, kes karjub kõige valjemini, vaid see, kes suudab kõige paremini kuulaja tähelepanu võita ja seda ka päriselt ära kasutada.
Saada meile oma arvamuslugu ja võida 4000 eurot!
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.
Konkursil saab osaleda tasuta ning ühe individuaalse võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Peaauhind on 4000 eurot, teine koht 1500 eurot ja kolmas 750 eurot. Lisaks annavad eriauhindu konkursi kaaskorraldajad.
Tööde esitamise hiliseim tähtaeg on 11.11.2025 (k.a). Võistlustöö ja lisaküsimused palume saata: [email protected].
Kõik lood avaldatakse jooksvalt Best Marketingi veebis, uudiskirjas ja sotsiaalmeedias. Need on kõigile tasuta lugemiseks. Parimad tööd leiavad kajastust ka teistes Äripäeva kanalites.