Kelli Süld: Turunduspraktikant ei ole tasuta tööjõud „mingiks tööks“. Punkt
„Igal kooliaastal kordub turundusvaldkonnas sama stseen, kus õpilane astub ettevõttesse praktikale särasilmse ootusega teha „päris turundust“ – strateegiat, kanalite valikut, mõõdikuid, kampaaniaid ja eesmärke saavutada. Kõike, mida ta koolis on õppinud, tahaks nüüd päriselt rakendada,“ kirjutab Kelli Süld arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Liiga sageli saab ta aga vastu Exceli-impordi, juhuslikud postitused või kodulehe uuendamise.
Huvitav, kuidas sellest peaks sündima oskus luua turundusstrateegiaid ja toetada ettevõtte eesmärke? Ei sünnigi. Selline olukord on ebaaus nii õppija, kooli kui ka ettevõtte suhtes.
Tekib küsimus, et kus see viltu läheb?
Esiteks näen agentuuris töötades, et enamikus ettevõtetes puudub teadmiste ja kogemustega turundusinimene. See on punane lipp – selline ettevõte ei suuda pakkuda praktikakogemust, mis looks mõlemale poolele väärtust.
Näiteks kuulsin hiljuti loost, kus praktikandi ainus ülesanne kogu praktika vältel oli pildipanga sorteerimine. Millist turundusoskust see arendab? Mitte ühtegi! See on sama hea, kui paluda tulevasel arstil haigla arhiivi korrastada ja nimetada seda „kliiniliseks praktikaks“.
Ainus pluss, mida õpilane saab, on see, et ta läbib ettenähtud praktika ja saab koolis „linnukese kirja“. Ettevõte saab mõne töö küll praktikandile „ette“ lükata, kuid õpilane ei saa seejuures piisavalt kogemust, tagasisidet ega juhendamist. Ja teisalt saab ettevõte, kus pole turundust kunagi mõõdetud ega analüüsitud, vaid kinnitust, et „see on lihtsalt kulu“.
Pikas plaanis mõjutab see kogu valdkonda. Milliseks kujuneb Eesti turundusspetsialistide tase ja ettevõtete nähtavus rahvusvaheliselt?
Teiseks takistuseks on puudus agentuuridest ja spetsialistidest, kes saaksid praktikante juhendada ja nende teadmisi arendada. Tore on näha suurte agentuuride praktikaprogramme, kus antakse päris tööd teha juhendajate kõrval, kuid need on piiratud mahuga ja vaid vähesed saavad sellest osa.
Mis on lahendus?
- Koolid võiksid luua spetsialistide võrgustiku, kes oleksid valmis juhendama ja pakkuma tuge seal, kus kool või ettevõte üksi ei jaksa. Üks koolipoolne juhendaja 50 õpilase kohta ei ole lihtsalt realistlik.
- Ettevõtted, kui teil puudub pädev turundusspetsialist, ärge kasutage praktikanti lihtsalt „mingi töötegijana“. Tehke koostööd kooli ja õpilasega, et tööülesanded oleksid eesmärgipärased.
- Õpilaste roll on võtta praktikat tõsiselt. See pole lihtsalt koolidokument, vaid võimalus õppida päris tööd. Leia juhendaja – koolist, sotsiaalmeediast või ettevõttest – ja pange koos paika praktika selge eesmärk.
Juhendamine väljaspool kooli ja ettevõtet – kolmas võimalus?
Tavaliselt juhendatakse praktikanti kas koolis või ettevõttes, kuid vahel ei suuda kumbki pakkuda piisavat tuge. See ei tähenda, et praktikant peaks jääma üksi.
Hetkel kuum
Koos kolleegidega oleme loonud vabatahtliku mentorprogrammi, mis pakub kolmandat tuge. Me kõik oleme olnud need praktikandid, kes vajasid juhendamist, kuid ei teadnud, kelle poole pöörduda. Meil vedas – meil olid head mentorid ja nüüd anname selle kogemuse edasi.
Kui ettevõttes puudub turunduslik kompetents, saab praktikandi juhendajaks olla keegi väljastpoolt – spetsialist, kes aitab seada eesmärgid, siduda tegevused ettevõtte sihtidega, anda tagasisidet ja täita teadmiste lünki. Selline mudel aitab vältida olukorda, kus praktikant jääb lihtsalt rolli täitma – ilma suuna ja arenguta.
Kui sünnib spetsialist…
Praktika on koht, mis kinnitab või lükkab ümber, kas õpilane on oma erialavalikus õigel teel. See võib olla pettumus, mis jätab valed arusaamad turundusest, või kogemus, mis avab päriselt valdkonna olemust. Kui õpilane leiab läbi praktika oma suuna ja saab teadmisi rakendada, on suur tõenäosus, et temast kasvab spetsialist, kellel on julgus ja oskus neid teadmisi juba iseseisvalt rakendada – ning ühel päeval need ka järgmistele edasi anda.
Saada meile oma arvamuslugu ja võida 4000 eurot!
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.
Konkursil saab osaleda tasuta ning ühe individuaalse võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Peaauhind on 4000 eurot, teine koht 1500 eurot ja kolmas 750 eurot. Lisaks annavad eriauhindu konkursi kaaskorraldajad.
Tööde esitamise hiliseim tähtaeg on 11.11.2025 (k.a). Võistlustöö ja lisaküsimused palume saata: [email protected].
Kõik lood avaldatakse jooksvalt Best Marketingi veebis, uudiskirjas ja sotsiaalmeedias. Need on kõigile tasuta lugemiseks. Parimad tööd leiavad kajastust ka teistes Äripäeva kanalites.
NB! Loe konkursi tingimusi SIIT.
Kaaskorraldajad:
Seotud lood
„Meil on kõik olemas, et teha maailmatasemel turundust“
„Eesti turunduse uus hoog saab tulla vaid välisturgudelt“
„Kummutame müüdi, et turundajad ei tegele ainult pastakate tellimise ja story’de tegemisega“
„Meil on palju nutikaid tegijaid, aga tegutseme liialt omaette“
Heily Aavik: tänased kampaaniad on visuaalselt ja loovuselt halvemad kui 20 aastat tagasi
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Best Marketing esilehele
