Liina Luuken: Mida me tegelikult turundame, kui turundame haridust?
„„Kuhu sa edasi õppima lähed?“ Vastuseks võiks olla kooli nimi, aga enamasti kuuldakse selles tervet tulevikku. Esimene koolikell ei ole veel kõlanud, kuid hinnang on juba kohal,“ kirjutab Liina Luuken arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Liina Luuken kirjutab, et hariduse turundus ei tohi taanduda koolide mainevõistluseks, vaid peab aitama õppijal leida just talle sobiva õpitee. Tema sõnul kujundavad kooli kuvandit vanad hoiakud, vanemate ja õpetajate soovitused ning turundus ei tohiks luua uut hierarhiat „ägedate“ ja „igavate“ koolide vahel. Luuken rõhutab, et kooli lubadus peab kattuma tegeliku kogemusega ning tagasiside peab mõjutama nii sõnumeid kui ka koolielu korraldust.
Liina Luuken
Foto: Morris Peedo
Nii kummaline kui see ka ei tundu, peame turundama erinevaid haridusteid, et inimeste ettekujutus õppimisvõimalustest käiks hariduse arenguga kaasas. Kooli maine kujuneb ka siis, kui kool ise vaikib. Seda kujundavad vanemate mälestused, õpetajate soovitused ja ühiskonna ootused. Uue õppekava kõrval võib edasi elada aastakümneid vana ettekujutus koolist.
Ühe kooli turundusedu ja ühiskonna haridusedu ei pruugi aga alati kattuda.
Tuttava Eesti toote ostmisel võivad kaasa rääkida usaldus, mälestused ja kuuluvustunne. Kooli nime öeldes räägime ka iseendast. Seetõttu on haridusbrändi kõige tähenduslikum mõju ehk see, mida inimene hakkab uskuma oma võimete kohta. Kooli tuntus võib anda esialgse julguse oma valikust rääkida. Õppides peab sellele lisanduma teadmine, mida ta oskab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Oma valikut ei tee õppija tühjas ruumis. Noor tahab leida koolist oma inimesed ja lapsevanem kindlust oma lapse tuleviku suhtes. Üldhariduskooli õpetaja vajab ajakohast infot, et soovitada noortele sobivaid õppimisvõimalusi. Täiskasvanud õppija arvutab, kuidas mahuvad nädalasse töö, pere ja kool. Kõiki tuleb kõnetada, hoides keskmes õppija enda huvid ja vajadused.
„Ägedad“ ja „igavad“ koolid
Neid ootusi kujundades tuleb lahus hoida eesmärk, brändi lubadus ja turundusvõte. Eesmärk kirjeldab muutust, mida tahame inimese elus saavutada. Lubadus ütleb, millist kogemust võib koolilt oodata. Võte teeb selle märgatavaks. Direktor DJ-puldis võib tõepoolest inimesed kokku tuua. Kui aga järgmise sündmuse peamine küsimus on „Millega seekord üle trumbata?“, hakkab võte eesmärki asendama.
Siin peitub turundaja jaoks ebamugav paradoks. Kui ühe kooli julge lähenemine muutub kogu valdkonnas tavaliseks, võib tema eristuvus väheneda. Kui selle kaudu jõuab rohkem inimesi endale sobiva õpiteeni, on ühiskond võitnud. Kas oskame pidada oma tööd õnnestunuks ka siis, kui kunagine eristuvus ei kuulu enam ainult meile, kuid oleme selle kaudu mõjutanud laiemaid ühiskondlikke protsesse?
See aga eeldab, et me ei vaheta üht haridushierarhiat teise vastu. „Prestiižsete“ ja „vähem väärtuslike“ haridusteede asemele ei peaks tulema „ägedad“ ja „igavad“ koolid. Koolid peavad koostöös tutvustama erinevaid õpiteid, et iga noor leiaks endale sobiva.
Võistlusmedaliga koju tulnud õppija lugu väärib rääkimist. Sama vajalik on lugu inimesest, kes leidis pärast mitut katset endale sobiva eriala. Kui näitame ainult erakordseid võitjaid, võib tuge vajav noor jääda küsima, kas tema jaoks selles koolis üldse ruumi on.
Turundaja töö on kaalukas
Kooli turundajalt oodatakse põhjusega, et ta aitaks õppijaid leida ja õppekohad täita. Avalduste arv loeb. Haridusvalik mõjutab aga inimese oskusi, töövõimalusi ja usku endasse aastateks. See annab turundaja vastutusele suurema kaalu. Avalduste kasv võib tähendada, et õppija eelistas üht kooli teisele. Ühiskondlik kasu sõltub sellest, kas ta leidis sobivaima õpitee. Kui turundus aitab tal leida selle teisest koolist, peaksime oskama sedagi õnnestumiseks pidada. Veel suurem muutus võib olla see, kui õppimise enda jaoks välistanud inimene leiab julguse alustada. Ka „õppijate kvaliteet“ ei saa tähendada ainult varasemaid hindeid. Need kirjeldavad alguspunkti. Kooli panust näitab ka see, kuidas arenevad rohkem tuge vajava õppija oskused ja enesekindlus.
Seepärast tasub küsida, kas õppija saab vajalikku tuge, märkab oma arengut ja näeb tulevikus võimalusi. Harno riiklikud rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlused annavad koolidele juba tagasisidet õppijate heaolu ja toimetuleku kohta. Turunduse vaatest tuleks sellele lisada küsimus, kuidas tegelik koolikogemus vastab sisseastumisel tekkinud ootustele.
Soovitan tagasisidet koguda ja analüüsida
Pakun koolidele, et turundus- ja õppejuhid uuriksid koos õppijate ootusi õpingute alguses ning võrdleksid neid esimese semestri kogemusega. Kuulata tuleb ka katkestanud õppijate häält. Tagasiside peab jõudma nii järgmise vastuvõtu sõnumitesse kui ka koolielu korraldusse. Turundaja vastutusse kuulub võimalike lahknevuste märkamine ja koolis arutamisele toomine. Kui kampaania lubab personaalset tuge, tuleb uurida, kas õppija teab, kelle poole raskustega pöörduda ja kas ta saab abi. Lubaduse täitumist ei saa hinnata üksnes selle järgi, kui hästi sõnum inimesi kohale tõi.
Sama põhimõtet soovitan Eesti ettevõtetele. Kliendi tagasiside peab mõjutama nii turundussõnumeid kui ka toote või teenuse arendamist. Lubadus seob turunduse kogu organisatsiooni tööga. Haridust turundades turundame võimalust kujundada oma tulevikku ja usku enda võimetesse. Mõjutame ka seda, milliseid oskusi ja haridusteid ühiskond väärtustab. Turundus teeb võimalused nähtavaks ning antud lubaduse täidab kogu kool.
Tahaksin, et küsimusele „Kuhu sa edasi õppima lähed?“ saaks vastata oma huvidest lähtudes, tundmata vajadust oma valikut vabandada. Et kooli jõudes, ka raskel koolipäeval, kogeks noor päriselt seda, mida talle valikut tehes lubasime.
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.