Gregor Sibold: Viimane, millele turundaja mõtlema peaks, on turundus
„Igapäevases töörütmis on paratamatu, et keskendume eelkõige teele, mida käime, mitte paigale, kuhu tahame jõuda. Aga nii nagu keegi meist ei lähe reisile selleks, et lennukiga lennata, loeb ka turundus- ja kommunikatsioonivaldkonnas lõpuks tulemus, mitte tegevus,“ kirjutab Gregor Sibold arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Arvamusloos ütleb Gregor Sibold, et turunduse ja kommunikatsiooni väärtus ei seisne tegevustes endis, vaid ärilises tulemuses – näiteks müügis, lojaalsuses või maine juhtimises. Tema hinnangul peab tugev tiim oskama valida sihtrühmale toimiva kanali, ka siis, kui see on igav või nähtamatu, ning ütlema „ei“ ideedele, mis on küll efektsed, kuid ei toeta ettevõtte eesmärke. Loovust tasub katsetada vaid siis, kui sellel on selge seos soovitud tulemusega.
Gregor Sibold
Foto: Jake Farra
Hetk, mil turundusinimene hakkab mõtlema oma tööst kui turunduse tegemisest või kommunikatsiooninimene oma tööst pelgalt kui kommunikeerimisest, on midagi läinud valesti. Turunduse ja kommunikatsiooni väärtus ei saa kunagi seisneda tegevustes endis. Ainus, mis päriselt loeb, on see, mida nende tegevuste kaudu saavutatakse – müük, kliendilojaalsus, mingi ärilise huvi realiseerumine või millegi avalikkuse eest varjule jäämine.
See ei tähenda, et oma töö üle uhkust ei peaks tundma. Endale ja kolleegidele õlale patsutamine ja tõdemine, et tegime midagi tõeliselt ägedat ja loovat, on ainuõige. Samas ei saa see hästi töötava turundus- ja kommunikatsioonifunktsiooniga ettevõttes olla ainus mõõdik. Vahet pole, kui tore on uus bänner või kui hästi värske pressiteade kõlab. Kui keegi selle bänneri peale asja ei osta või avalik arvamus soovitud suunas ei liigu, oli lõpuks tegu äriliselt väheväärtusliku harjutusega.
Kõige tulusam tegevus võibki olla kõige igavam
Artikkel jätkub pärast reklaami
Inimloomusele on omane, et me tahame teha ägedaid asju. Asju, mida näevad meie sõbrad ja kolleegid ja mille puhul keegi ütleb, et voh, see oli vinge. Ja mõnikord need ägedad asjad ongi need, mis toovad tulemuse. Kui kuskil on valminud meeletult loov copy või kõige vingema visuaaliga plakat, siis võib just see olla see, mis paneb kliendid poe ukse taha järjekorda võtma. Võidab turundaja, kes sai midagi huvitavat teha, võidab juht, kelle müüginumbrid tõusevad, ning võidab klient, kes leidis loodetavasti midagi, millest on talle kasu.
Aga ägedus ise ei ole see, mis selle edu tõi. Ägedus on kaasnev nähtus. Edu põhjus oli lihtne tõsiasi, et õiget segmenti suudeti õigel hetkel kõnetada õige sõnumiga. Homse väljakutse puhul on võimalik, et kõige paremini töötav lahendus on midagi, millest keegi peale idee välja töötaja kunagi täpsemalt ei kuule. See ongi normaalne, sest osa parimast turundusest võibki olla nähtamatu.
Turundus ja kommunikatsioon ei ole alati need valdkonnad, kus võidab tingimata see, kel kõige erksamad suled. Mõnikord sünnib tulemus suure tähelepanu saatel, teinekord nii märkamatult, et keegi ei oskagi seda turunduse või kommunikatsiooni teeneks pidada.
Ilmselt on paljud meist kuulnud linnalegendi keerulisest turunduskaasusest, kus ettevõttel oli vaja jõuda oma pakkumisega 30 Eesti suurima ettevõtte juhini. Kuidas neid tabada? Võid teha majasuuruse reklaami, võid Äripäeva sisuturundust täis osta, võid nad kõik üritusele kutsuda. Võib-olla mõneni neist jõuad, aga ilmselt mitte kõigini. Legendi kohaselt on vastus tegelikult palju lihtsam ja odavam: saada neile kõigile tähitud kiri. Sest tähitud kiri jõuab kindlasti kohale ja kui keegi selle saab, siis küll ta selle ka avab.
See on küll robustne näide, aga ilmekas siiski. Sihtrühmaga tuleb rääkida moel, mis nende puhul töötab. Mõnikord on see tähitud kiri. Mõnikord konverents, mida kuulates turundusjuht ise magama tahaks jääda. Kolmandal juhul särav ja värviline telekampaania, mida saadab kõiki igaveseks kummitama jääv laul.
„Vaata, kui ägedaid videoid nad teevad. Palun vaata sellesse sisse“
See või mõni sarnane palve on midagi, mida on kuulnud iga turundus- või kommunikatsioonispetsialist. Tihti ka asja pärast – mõnikord ongi konkurent leidnud silmapaistva viisi sihtrühma seas tähelepanu võita. Rumal oleks seda mitte märgata ja mõelda, kas peaks midagi sellist omas kastmes tegema. Aga ka siin on märksõnaks „kas“.
Spetsialist, kes mõtleb oma tööle kui turunduse või kommunikatsiooni tegemisele, tahab ilmselt ka kohe riiulist kaamera haarata ja tegudele asuda. Äge ju! Aga see ei ole ilmtingimata see, mida tegema peaks.
Tugeva turundus- ja kommunikatsioonitiimi üheks põhiomaduseks on suutlikkus mõista seda, mis on tehtava töö tulemus. Oskus öelda „ei“ ideedele, mis on mõttetud. Isegi kui see tähendab, et tuleb alla tulistada juhi lennukad ideed ja loobuda millestki, mille tegemine oleks tõeline lust. Turundus ja kommunikatsioon on osa ärist kui tervikust ning see tähendab, et neil osakondadel peab olema ka võimalus, tahe ja suutlikkus otsustada, millised tegevused kasu toovad.
Hetk, mil turundusjuht ei saa, oska või taha ideedele öelda „ei”, on punkt, mil turundus muutub reaalselt ärilist väärtust loovast funktsioonist millekski teisejärguliseks. Nice-to-have-osakonnaks.
Muidugi võib ja peabki proovima, eksperimenteerima ja katsetama. Mõnikord on ka vaja teha midagi hingele ja loovlihaseid venitada. Aga ka kõige pöörasemal ideel peaks olema mingi põhjendatud seos sellega, mida ettevõte saavutada tahab. Tulemus ei pea olema ette teada, aga peab olema võimalik selgitada, miks just seda ideed tasub proovida. Kui seda sirge näoga teha ei suuda, siis on selle idee koht sahtlis.
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.