Igale kaubamärgitaotlusele peaks eelnema põhjalik eeltöö
Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat ja patendivolinik Liina Jents selgitab, mida peaks tegema enne kaubamärgi taotluse esitamist, milline on ja ei ole sobiv kaubamärk, ja kelle kohustus on seda eeltööd teha.
Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat ja patendivolinik Liina Jents
Tugev kaubamärk aitab ettevõttel eristuda konkurentidest ja luua endale lojaalne kliendibaas. Kõige kindlam viis kaubamärgile õiguskaitse saamiseks on kaubamärk registreerida. Sageli mõtleb ettevõtja kaubamärgi registreerimisele aga alles siis, kui on teatud aja juba turul tegutsenud ja tema kaubamärk on klientidele tuttav. Siis võib aga olla juba hilja, sest keegi on temast ette jõudnud ja sarnase kaubamärgi registreerinud.
Roheline on moes ja ettevõtjad soovivad vähemasti näida keskkonnasõbralikumad. Muidugi kajastub see ka kaubamärkides. Värske kohtupraktika on ettevõtjaile aga hoiatuseks, et liialt lihtsakoeline roheväljend alati kaubamärgina ei toimi.
Kaubamärgimaailmas lööb praegu laineid salatitootja Little Leaf Farms. Nad on nimelt esitanud USA Patendi- ja Kaubamärgiametile taotluse registreerida kaubamärgina salatileht. Firma väidab, et nende üksiku kohevil otstega krussis salatilehe kujutis on nii eriline ja eripärane, et väärib kaubamärgikaitset.
Kaubamärk on ettevõtte identiteedi oluline osa. Selle registreerimine on hädavajalik, et arendada oma brändi ja kontrollida selle kasutamist. Oluline aspekt, mida sageli alahinnatakse, on kaubamärgi seos domeeninimega.
Kaubamärgiringkondades lööb viimastel nädalatel laineid Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) augusti lõpus tehtud otsus keelduda autotootja Porsche helimärgist.
Tänases ärikeskkonnas on jätkusuutlikkusest mõjutatud otsused muutunud ettevõtete jaoks vältimatuks. Nende otsuste baasilt võivad kujuneda kliendi- ning partnersuhted, ostu- ja müügitingimused ning ettevõtte brändi üldine kuvand.