Autor: Silja Oja • 6. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida on üritusturunduses uut, millised on trendid?

Staatiline ürituste keskkond on muutunud tänu uutele video kasutusvõimalustele liikuvaks ja interaktiivseks. Külaliste ümber saab näiteks Põhjamaa tundramaastiku video abil elama panna, enam ei pea puid metsast kohale tooma ja pelgalt suurele valguspargile või valgetele kangastele mängima. Üritus ja loodav emotsioon muutub seeläbi tõepärasemaks, kui 360 kraadi ümbritseb osalejaid loodus, liikuvad loomad, aastaajad või muud soovitud lahendused sõltuvalt sellest, mida esitleda soovitakse.

Oluline on siiski kasutatava tehnoloogia sidusus ja point – mis eesmärki see kannab ja mida külastajale ütleb. Uued, põnevad ja kallid ideed ei täida oma eesmärki pikaajaliselt, kui neid  ei suudeta toote või brändi eesmärkidega siduda. Jah, uued ja innovaatilised lahendused pakuvad üllatusmomenti, kuid seda vaid esimesel korral. Hiljem on tegemist vaid kalli lahendusega, mis ürituse eesmärkidele vähe juurde annab. Siinkohal on kindlasti veel palju areneda ka augmented reality lahenduste kasutamisel, sest pigem käib hetkel turul kasutusalade testimine - kuidas seda brändiga või tootega siduda, et tegemist ei oleks pelgalt showga ja ägeda vidinaga.

Seega arutelu koht ka turundusmeeskondadele?

Kindlasti. Kliendipoolne turundusmeeskond, agentuur ja produktsioonimeeskonnad peaksid koos kaardistama sisendid ja eesmärgid. Kuna augmented reality võimalused on päris laiad ja põnevat kasutuselamust pakkuvad, siis on julgeid case study’sid lisandumas lähiajal kindlasti ka Eestis. Soovitame vaadata augmented reality videotutvustust TED konverentsilt.

Mis on muutunud sisekommunikatsiooni ürituste vallas?

Inimeste olemus on ju tegelikult sama. Selles valdkonnas on kindlasti oluline roll endiselt kvaliteetsel meelelahutusel ja koostegemisel, kuid seda on võimalik suunata. Näiteks on endiselt populaarne kutsuda organisatsiooni siseselt ellu firmabänd või muu muusikaline kooslus.

Seda fakti kinnitab ka üha enam tuntust koguvad ürituste sarjad nagu firmabändide konkurss BändCämp, turundusbändide festival Turundusrock jt. Üheltpoolt lihtne idee, kuid kannab sisekommunikatsioonis väga pikalt oma eesmärki, sest üldjuhul ei ole selline projekt ühekordne ettevõtmine, vaid ajas kasvav ning arenev. Näiteks Tele2 bänd Ajutine Ülekoormus sai alguse meie agentuuri tõukest ja ürituse lahendusest ning hakkas siis ettevõtte sees oma elu elama. Aga siinkohal tuleb ennekõike ikkagi tänada inimesi, kes sellistes projektides kaasa löövad. Pelgalt idee tasandil need projektid ei kesta.

Kuidas selliste lahendusteni üldse jõuate ja kuidas toimub üritusturundusagentuuri briifimine?

Kunagi ei ole nii, et klient saadab briifi ja agentuur hakkab tööle. 95% juhul kohtume alati silmast-silma ka kliendiga ja suuname briifimist nii, et ideed sünniks. Vajalik on kriitilise informatsiooni kättesaamine, kohapealne arutelu ja lähtekoht, kust tööle hakkame. Et saaksime pakkuda välja julgeid ideid, peavad osapooled avatult rääkima. Kahjuks tullakse siiani üsna tihti üritusturundusagentuuri uksest sisse küsimusega, et mida te pakute? Küsime vastu, et mida te soovite? Paljudele on mõistmatu, et üritusturundusagentuurid tegelevad teenusmajandusega, kus läbi professionaalse projektijuhtimise luuakse kliendile lisaväärtust, pakutakse usaldust, loovaid ideid ja tulemusi, mitte ei tegelda vahendusteenusega. Üritusturundus ei ole meelelahutus. See oleks sama, kui saata reklaamiagentuuri e-kiri stiilis: “Tere, soovime reklaami teha. Saatke palun pakkumine!”. 

Mida soovitate üritusturundusagentuuri valivale ettevõttele, kes teenuse sisseostmiseks konkursi korraldab?

Üks kriitilisemaid detaile on eelarve. Seda tuleks julgeda agentuuridele esitada, kasvõi suurusjärguna, sest enamus juhtudel on see teada. Kuna üritusturundusagentuuri teenus võib koosneda 70-90% allhankijatest, siis Eesti turu väiksust arvestades on kõik tasemel agentuurid suutelised vajalikke lahendusi pakkuma. Tähtis on aga ideede sobitamine ja loominguline lähenemine kliendi vaatenurgast. Seega peaks konkursi korraldav ettevõte mõtlema välja, kas ta tuleb turult ostma hinda või teenust, agentuuri või programmi. Vastasel juhul ei ole saadud pakkumised lihtsalt omavahel võrreldavad.

Ja veel - me ei osale konkursil, kuhu on kutsutud üle 5 agentuuri. Ennekõike seetõttu, et see vähendab konkursi usaldusväärsust ja kõlab kui vähempakkumine. Kuna siinsel turul konkurssidel osalemist ei tasustata, siis on ju selge, et tühjade pakkumiste tegemine pikas perspektiivis tõstab teenuse hinda - seega on see klientidele tervikuna kahjulik.

Kes on teie suurimad kliendid?

Kliente on väga erinevatest valdkondadest, mitmed neist IT sektorist, näiteks Nortal, Helmes ja CGI, aga ka Tele2, EAS, Kaamos, YIT, Würth, Horizon ehk Kehra paberivabrik ja ka lastekaupadega tegelev Anvol.

Kuidas teil tänavu Kuldmunal läks?

Läksime kindla peale välja – esitasime kaks tööd ja saime kaks muna, üks neist kuld! Kuldmuna tõi meile Kaamose sündmus, kus lõime keset suve põhjamaise polaaröö.

Uuri lisa: www.jolosevents.eu