Umbes pooled neist tulevad aga hiljem tagasi ja ütlevad: „Me ei saa sellega hakkama,“ kirjeldab BalticBest 2025 žüriiliige ja Leedu agentuuri Sons & Daughters loovjuht Eimantas Barkauskas.

- BalticBest 2025 žüriiliige ja Leedu agentuuri Sons & Daughters loovjuht Eimantas Barkauskas
Turul on päris palju reklaamiagentuure. Kui mina oleksin potentsiaalne klient ja otsiksin agentuuri, siis kuidas sa oma agentuuri lühidalt tutvustaksid? Mis teeb teid konkurentidest erinevaks või paremaks?
Esiteks – oleme turul olnud üle 20 aasta ja endiselt tegutseme! See peab ju midagi tähendama – ilmselt teeme midagi õigesti. Aastate jooksul oleme töötanud väga erinevate klientidega. Võime peaaegu kõik kastikesed ära märkida – telekommunikatsioon, kiiresti riknevad kaubad, isegi Vilniuse linnavalitsus. See mitmekesisus näitab, et suudame kohaneda eri valdkondade ja väljakutsetega.
Aga miks peaks keegi just täna teid valima?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sest oleme tugevad nii loovuses kui strateegias. See ei ole lihtsalt jutt – me teeme ka päriselt tööd selle nimel. Igal aastal viime koos Läti kolleegidega läbi uurimisprojekti Baltic Brand Forum. See uuring on väga väärtuslik, eriti kui töötame uute ettevõtetega.
Kas kliendid tunnevad siis tõesti huvi ka selle uuringupoole vastu?
Absoluutselt. Ütleksin, et umbes 50% klientidest, kes meie juurde tulevad, keskenduvad eelkõige uurimistööle ja strateegiale. Ülejäänud 50% huvitab rohkem loovpool ja ideede teostus. Meile meeldivad mõlemad. Mina isiklikult olen siin see loov inimene, nii et minu sõnastuses on see, mida me teeme: „loovus, mis töötab“.
Kas tänapäeva kliente huvitab, et kuulusite kunagi DDB võrgustikku?
Ausalt? Mitte eriti. Ajad on muutunud. Tänapäeval ei loe enam see, kas kuulud mõnda suurde nimekasse võrgustikku. Paljud turundajad ei tea isegi, mis asi on DDB. Oluline on see, mida oled teinud viimase kahe-kolme aasta jooksul – mitte see, mida tegid 20 aastat tagasi.
Veel 15 aastat tagasi pakkusid rahvusvahelised võrgustikud päris suurt väärtust – tööriistu, koolitusi, ligipääsu teadmistele. Ja mis kõige tähtsam – kliente. Kui näiteks Unilever mõnda uude riiki sisenes, anti konto lihtsalt kohaliku võrgustiku agentuuri kätte. Ilma konkursita.
Seda enam ette ei tule?
Ei, mitte eriti. Ajad on muutunud. Tänapäeval ei ole sul enam vaja võrgustikku, et saada ligipääs tööriistadele või parimatele praktikatele. Meil on internet, me saame ise reisida, oma raha eest Cannes’i minna, õppida parimatelt, kuulata podcast’e ja teha oma asja. Nii et kui võrgustik ei paku sulle enam tegelikult midagi, siis mis mõte sel on?
Hetkel kuum
Konkurss võib agentuurile maksma minna 10 000 eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Räägime tulevikust. Kui vaadata Eestit, siis paljude suurte agentuuride käive on viimastel aastatel jäänud samaks või isegi langenud. Ja nüüd tekitab palju ärevust ka tehisintellekt. Milles näed sina kasvu võimalusi?
Need väljakutsed on täiesti reaalsed. Aga minu arvates on edasiviiv tee see, et laiendame oma teenuseid. Varem keskendusime peamiselt traditsioonilistele kampaaniatele. Nüüd tegeleme ka digiturunduse, sotsiaalmeedia, suhtekorralduse ja laiemalt kogu kommunikatsiooniga. Just seal on kasvuvõimalus.
Ainult traditsioonilisest reklaamist enam ei piisa. Kui vaadata suuremaid turge, siis seal on toimunud palju koondamisi. Tehisintellekt, väiksemad eelarved – kõik muutub. See, mis töötas kümme aastat tagasi, enam ei tööta. Tänapäeval on määravaks kiirus ja paindlikkus. Kliendid suudavad palju ise ära teha, seega pead pakkuma päris lisaväärtust.
Pakkumistel osaledes on tavaline, et koos on erinevad tiimid. Näiteks PR-agentuur tegeleb kommunikatsiooniga ja meie reklaamiga, või vastupidi. Kui sul pole neid oskusi majasiseselt või läbi partnerluse olemas, siis oled lihtsalt vähem konkurentsivõimeline. See toimub nii igal pool.
Räägime tehisintellektist – kuidas te seda praegu oma töös kasutate?
Me kasutame tehisintellekti igapäevaselt, peamiselt süžeetahvlite (storyboard) ja visandite jaoks. Mitte lõppteostuses, aga esitlusteks (näiteks taustad, visuaalid ja muud sellised asjad) kasutame seda kogu aeg. Meie disainerid kasutavad näiteks Photoshop’i uusi AI-funktsioone. Püsime pidevalt kursis, mida kõike teha võimalik on.
Kui AI oli alles uus asi, tegime Leedus ühe esimestest AI-teostatud kampaaniatest. Tagantjärele vaadates oli see kohutav, aga tol hetkel oli värske ja uudne. Hüppasime kiiresti peale ja kasutasime seda hullude visuaalide loomiseks.
Kas või täna hommikul tegin üht esitlust – panin sisu sisse ja palusin AI-l pakkuda uusi nurki või humoorikamaid vaatenurki. Võib-olla üks idee kümnest on tõesti kasulik – aga see ükski võib väga palju aidata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas sa näed, et AI hakkab agentuurides teatud funktsioone asendama – näiteks tööjõukulusid vähendama?
Meie agentuuris veel mitte. Lõppteostuseks on endiselt vaja inimlikke oskusi. Ma ei usu, et AI praegu disainereid asendaks. Küll aga võib AI aidata korduvate ülesannetega – näiteks bännerite suuruste kohandamine, formaatide ümbertöötlus, selline mehhaaniline töö. Kui AI suudab järgida brändiraamatut ja hoida turvalisi tsoone, siis jah, selles osas võib ta abiks olla.
Millistest töödest olete seni AI tõttu loobunud allhankena?
Varem palkasime süžeetahvlite jaoks professionaalse illustraatori. Enam mitte. Nüüd saame need AI abil kiiremini majasiseselt tehtud – ja mõnikord isegi paremini, vähemalt esitlusmaterjalide tasemel.
Sa mainisid varem, et teie brändingutiim usub väga eristuvatesse brändi elementidesse. Kas sa saad seda veidi täpsemalt selgitada?
Kindlasti. See võib olla mõni värv, maskott, disainisüsteem – midagi, mis jääb silma ja eristub. Üks meie edukamaid kliente viimase kahe-kolme aasta jooksul kasutab maskotti. See võib küll tunduda natuke tobe, aga töötab suurepäraselt. Tänapäeval pommitatakse meid igalt poolt – TikTokid, reels’id, lõputu meediasisu.
Mõnikord võib isegi midagi nii lihtsat nagu füüsilise postkaardi saatmine tuua rohkem tähelepanu kui digireklaam. See eristub e-kirjade ja vmuu eebimüra seast. Sellepärast on ka retrostiilil väike tagasitulek – see on trend ja ma arvan, et see jääbki püsima.
Räägime klientide eelarvetest. Kas oled viimasel ajal mingeid muutusi märganud? Kas kliendid püüavad rohkem ise ära teha?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jah, me näeme, et see pendel liigubki edasi-tagasi.
Sageli tullakse meie juurde põhiidee pärast – olgu see siis nimi, visuaal või logo. Ülejäänu tehakse juba majasiseselt ära, sest nii on odavam. Neil on oma disainerid. Meie loome võib-olla PR-triki kontseptsiooni või suure idee ja sealt edasi tegutsevad nad ise.
Eimantas Barkauskas kirjutab enda kohta nii: 7-aastane kogemus reklaamide loomisel. Selle aja jooksul olen rõõmuga saanud teha järgmist: kirjutada kõnesid linnapeale, luua mitte rääkiv tegelaskuju, digiteerida tuhandeid videokassette, kirjutada kümneid stsenaariume telesaadetele, toota muusikaalbumit snäkibrändile, tuua turule mitu uut toodet, välja mõelda nimi maagilisele veele ja lavastada popmuusika videot.
Kas kliendid on tänapäeval valmis maksma suure idee eest?
Mõned on, mõned ei ole. Idee eest on keeruline hinda küsida. Kõik arvavad, et nad suudavad ise mingi hea mõtte välja mõelda – duši all või hommikusöögi ajal. Uuematel klientidel on sageli väga väikesed eelarved: nad tahavad kontseptsiooni ja paar visuaali, ülejäänu teevad ise. Aga ausalt öeldes – umbes pooled tulevad hiljem tagasi ja ütlevad: „Me ei saa sellega hakkama.“ Nii et lõpuks teeme ikkagi meie selle töö ära.
Aga kuidas on lood vabakutselistega? Kas nad on hea lahendus kulude kontrolli all hoidmiseks?
Me peame teadma, mis tasemel keegi on. Visuaalide puhul ei saa lihtsalt suvalist inimest palgata. Meie majasisesed tegijad on tugevad ja kehtestame sama standardi ka siis, kui palkame freelancereid. Tavaliselt toome nad appi siis, kui teeme midagi, mida varem pole teinud.
Praegu loome näiteks üht muinasjuttu, millele hiljem lisatakse hääl – selleks pidime palkama kuuldemängude lavastajad. Me oleks võinud proovida ise ära teha, aga otsustasime: võtame hoopis Leedu parima teatristsenaristi. Me usume meisterlikkusse. Kui me ei suuda midagi teha kõrgeimal tasemel, siis toome appi selle, kes suudab.
Töötame professionaalidega, kes kasutavad generatiivseid tööriistu (3D-artistid, muinasjutu kirjutajad, muusikajuhid) täpselt vastavalt sellele, mida projekt vajab. Nii arendame ka iseenda kogemust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas teil on praegu tiimis ka välismaalasi või välisriikidest pärit inimesi?
Ma ei ole saanud ühtegi kirja rahvusvahelistelt loovtöötajatelt. Kui keegi, kes elab siin linnas, saadaks mulle oma portfoolio, siis loomulikult ma kaaluksin seda. Aga distantsilt töötamine on keeruline.
Me teeme siiani palju koosolekuid kohapeal ja loovsessioone päriselt ühises ruumis. Paljud head ideed sünnivad hoopis teel kohvi järele või suitsunurgas vesteldes. See on lihtsalt teistmoodi.
Eelistate siis silmast silma koostööd?
Enamasti küll. Mõned loovinimesed on suurepärased ka oma „koopas“ töötades – nad tegutsevad üksinda ja toovad väga häid tulemusi. Kui see toimib, on see täiesti okei. Aga kui töötad tiimis, on ideid palju lihtsam kohapeal koos põrgatada.
Intervjueeris Hando Sinisalu.
BalticBest 2025
žürii hindab töid veebiülekande otse-eetris
27. augustil.
Esita oma töö konkursile SIIN (tee alguses endale profiil ja logi sisse ning siis vajuta siin sellele samale lingile uuesti). Tööde esitamise tähtaeg on
8. august.
Vaata kogu infot osalemise kohta
SIIT.Hoia end BalticBesti konkursiga kursis veebilehel
balticbest.eu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!