Andrei Liimets: Kunsti ja turunduse kohmetu kooselu ehk kuidas Eesti maailma keskmesse viia?
„See lugu algab mõne aasta tagant tõeliste seikluste keskelt – projektitaotlusi lugedes. Nimelt istun ekspertkomisjoni liikmena kuvari ees ja loen Eesti filmide levitaotluste turundusplaane,“ kirjutab Andrei Liimets arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Andrei Liimets tõstab esile Eesti filmide turunduse puudused ja nende mõju kultuuri ja ühiskonna tervisele. Ta rõhutab, et kuigi Eesti filmid on sisult tugevad, jääb nende turundamine nõrgaks ja see takistab nii kohaliku kui ka rahvusvahelise vaatajate leidmist. Liimets toob eeskujuks filmi "Fränk", mis tänu nutikale turundusstrateegiale ületas 100 000 vaataja piiri, palju rohkem kui teised samal aastal esitatud filmid. Ta rõhutab, et filmide rahvusvaheline edu sõltub loovast turundusest ja koostööst, mitte ainult kodumaise auditooriumi leidmisest.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Foto: Krõõt Tarkmeel
Suuresti on need teineteise kopipeist. Üks intervjuu „Terevisioonis“, teine „Ringvaates“, heal juhul staarnäitleja portreelugu „Eesti Naises“. Vähemalt üks veresoon plahvatab mu peas hetkel, mil vaatan tõtt pea tühja dokumenti saatva kommentaariga: film on meie poolt valmis ja loodetavasti leiab nüüd ise oma publiku.
See repliik võtab kokku paljude loojate suhtumise sellesse, mis kuulub argisemasse olmesse, eriti aga äri- ja turunduskülge. Oma roll on siin põlvkondlikul lõhel, veelgi suurem aga lihtsalt väärtuslõhel, mille ületamisest sõltub paraku mitte ainult Eesti filmi, vaid kultuuri ja ühiskonna tervis.
Tuleviku väetiseks
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esmalt mõned koordinaadid. Euroopas on kodumaise filmi osa suuresti Ameerika toodangu valitsetavast turust reeglina 20% kandis. Eestis kerkis kohaliku filmi vaadatavus sinna aastatel 2018–2019, kui ilmusid kõiksugu rekordeid purustanud „Tõde ja õigus“, „Seltsimees laps“, „Eia jõulud Tondikakul“, aga ka näiteks komöödiaseeria „Klassikokkutulek“ järjed. Suure tõuke nii tootmisvahenditele kui ka nähtavusele andis Eesti Vabariik 100 programm.
Kui korraks muutus maagilise saja tuhande vaataja piir paljudele püütavaks, siis tänaseks võib toonastest numbritest unistada. Näiteks rohkelt pärjatud „Savvusanna sõsarad“ küündis dokumentaalfilmi kohta muljetavaldava 33 000 vaatajani, kuid üle ilma tosinaid auhindu kokku kühveldanud komöödial „Mootorsaed laulsid“ tuli näha vaeva viiekohalise arvunigi jõudmisega, nagu ka tänavu rahvusvahelise filmi Oscarile esitatud „Pikkadel paberitel“. Suurt uhkustada pole enamikul kunstiliselt tasemelt, tehniliselt kvaliteedilt või sisuliselt kõnekuselt olulisematel Eesti filmidel.
Suurema osa neist turunduse kallal töötab kaks-kolm kattuvat inimest, kelle loominguline joonis on sisuliselt nagu kunagine Eesti korvpallikoondise liikumine „üks“. Korra töötab kenasti ja mingi nähtavuseni jõutakse, kuid sealt edasi jääb tühi maa. Ehk siis taaskord „Terevisioon“, „Ringvaade“, heal juhul „Eesti naine“.
Muutunud maailm
Kõik see ei võta arvesse hüppeliselt muutunud inforuumi. Peale korjamata on jäetud vähemalt kolm olulist õppetundi.
Esiteks, ükski kanal ega väljaanne ei kata enam ammu kriitilist osa võimalikust auditooriumist. „Aktuaalne kaamera“ ja Ivo Linna on meil veel ehk ühised, aga kõige muu osas elab enamik üsna omaenda kureeritud infomullis. Teiseks, juba on möödas tervet meediapilti pahupidi pöörav flippening ehk sotsiaalmeedia muutumine mõjukamaks pärandmeediast. Ja kolmandaks, keset lõputut infomüra ei otsi inimesed niivõrd teemat, sõnumit ega isegi lugu, vaid kogukonda, osadust, tähendust.
Tänavune särav erand on noortefilm „Fränk“, mis startis kassas keskmiselt, ent parandas seejärel koguni kahel järjestikusel nädalal oma vaatajanumbreid – mis on haruldane isegi maailma mastaabis – ning ületas lõpuks ka maagilise 100 000 piiri.
Põhjuseks oli loomulikult hea film, aga seda olid ka teised mainitud. Veelgi suuremat rolli mängis tuttavast kastist välja mõtlev turundus. Igapäevases tänavapildis „Fränki“ niivõrd ei märganudki, küll aga sotsiaalmeedias, meemides, videoklippides. Ära jäi avanädalasse suunatud suur meediatuur, selle asemel oli jaotatud ressursse pikema aja peale, et üha hoogu koguda, mitte hea sõna levimise ajaks juba kavadest kaduda. Ja lõppeks oli suur osa reklaamist sihitud läbi samastatavate tegelaste otse kõige olulisematele sihtgruppidele.
Küsimus pole üksnes kodumaal vaatajateni jõudmises. See lugu lõpeb sel sügisel Eestist pooleteise tuhande kilomeetri kaugusel Saksamaal. Istun filmifestivali vestlusringil ja kuulan välismaise levitaja pikka kirumist, kuidas Eesti filmidel puuduvad tugev turundus, ühendav hoiak ja oma lugu. Lätlastele Oscari toonud kass animahitis „Vooluga kaasa“ võiks samas kiidusõnade keskel vaid nurru lüüa.
Eesti filmides on häid lugusid küll ja küll. Eesti kino lugu maailmaareenil ootab aga jutustamist. Vaevalt vajab pikka selgitamist, miks – see on osa laiemast Eesti loost, mille teadmine, tundmine ja väärtustamine pole mitte ainult meie enda olemise alus, vaid kõige suurem julgeolekugarantii, mis meil reaalse lahinguvarustuse kõrval olla saab. Me oleme meie kultuur.
Tänased filmitegijad ise turundajateks ei hakka ega peagi. Suurt raha kogenud turundushaide kutsumiseks kultuuris samuti ei leidu. Selle rahastamine ja riigi panuse suurus on nagunii lõputud vaidlusteemad. Tulevik pole aga niivõrd suurte ja mugavate, vaid nutikate ja paindlike päralt.
Missiooniga turundusinimesele on seega valla tohutu mänguväli. Oma olulisuse tunnetamine ja publikuni jõudmine kodumaal kasvatab elujõudu, mis viib julgemalt piiride taha. Seal silma paistmine peegeldab ja võimestab aga vastu. Kunsti ja turunduse kooselu võib esmalt mõjuda kohmaka ja kohmetuna, ent kui see partnerlus ära õppida, ei tule tulevikus üksnes Läti kassi saba passimisega piirduda.
Arvamuskonkursi kaaskorraldajaEttevõtluse ja Innovatsiooni SAaitab Eesti ettevõtetel kasvada rahvusvahelistel turgudel, pakkudes strateegilist nõustamist, turu-uuringuid, rahastust ja tuge uute koostööpartnerite leidmisel. Uuri rohkemsiit.
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada.
NB! Tööde vastuvõtmine on selleks aastaks lõppenud.