Autor: Hando Sinisalu • 19. juuni 2019

Cannes Lions: Loovus pole enam agentuuride monopol

Hando Sinisalu muljed Cannes Lionsi teisest päevast

Käisin Cannes Lionsi loovusfestivalil esimest korda 15 aastat tagasi ning olen püüdnud iga paari aasta tagant ikka tagasi tulla. Sellest ajast saadik on nii mõndagi muutunud. Aga midagi püsib ka muutumatuna.

SAMA: 15 aastat tagasi põrkusin La Croisette’l kokku reklaamiagentuuri Taevas inimestega. Ka täna on nad siin.

UUS: Veel paar aastat tagasi said osalejad “nänni” ja paberipahna (voldikud, jms) täis koti, mis enamasti kohe esimesse prügikasti tühjendati. Täna on keskkonna säästmise huvides paberist loobutud ja kotis on vaid üks taaskasutatav veepudel.

UUS: Festivali fookus on nihkunud reklaamiagentuuridelt rohkem klientidele ja erinevate turundusteenuse pakkujatele (tehnoloogiafirmad, konsultandid, jne). Kui eelmisel aastal Publicise agentuuride kett Cannes'i festivali boikoteeris, siis mitmed nende kliendid otsustasid oma töid otse esitada.

SAMA: Eesti pole ikka veel ühtegi Cannes'i Lõvi auhinda võitnud.

Foto: Cannes Lions International Festival of Creativity

Jagan siinkohal oma muljeid teisest festivalipäevast. Need teemad jäid mulle kõige rohkem meelde – aga tegu on siiski minu subjektiivse arvamusega.

INHOUSING. Jah, võib kindlalt väita, et järjest rohkem firmasid kasutavad vähem agentuure ja on loonud oma “majasisesed” agentuurid. Ka Cannes'i konkursile esitavad järjest rohkem töid brändid ise ja otse, ilma agentuurita. Ja kui agentuurid varem suhtusid klientide “majasisestesse” agentuuridesse kui B-kategooria tegijatesse, siis nüüd on asi muutumas. Brändid on hakanud ise “lõvisid” võitma ja tõestanud agentuuridele, et ka maja sees saab väga loovat ja kvaliteetset tööd teha.

BRAND PURPOSE. Jah, jätkuvalt ja üha rohkem räägitakse brändi tähendusrikkusest ja kõrgematest eesmärkidest. Z-põlvkond on selles osas eriti tundlik, aga ..... neid ei saa igasuguse “rohepesuga” lollitada. Nii et kui bränd plaanib hakata maailma parandama, siis peab seda tegema siiralt ja pühendunult. Muidu võib efekt olla vastupidine.

DISAINTUNNE VS DISAINMÕTLEMINE (design feeling vs design thinking). Eestis hakkab disainmõtlemine järjest populaarsemaks muutuma, aga Google’i disainiala asepresident Ivy Ross rääkis, et kui disainmõtlemine aitab kliendi probleeme lahendada, siis disaintunne paneb kliendi hästi tundma. Iga toote või teenuse arendamist peakski alustama sellest, et mõelda välja kuidas klient ennast teie toodet tarbides TUNNEB.

SUUNAMUDIJATE REKLAAM TÖÖTAB. Briti influentseriturunduse uuringufirma Whalar tutvustas hiljuti läbiviidud ulatusliku neuroturunduse uuringu tulemusi. Võrreldes TV- reklaamiga on suunamudijate reklaampostitused Instagramis oluliselt tõhusamad: 277% rohkem emotsioone tekitavad ja 87% meeldejäävamad kui TV-reklaamid. Ja emotsionaalne reklaam on oluliselt tulemuslikum kui ratsionaalne reklaam.

Reklaame auhinnatakse siin muidugi ka. Teeme olulisematest võitjatest ka eraldi kokkuvõtte, aga hetkel on juba kaks Grand Prix’d võitnud Nike’i “Dream Crazy” (agentuur Wieden+Kennedy Portland).

Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Laura ReiterBestmarketing.ee toimetajaTel: +372 5561 9490
Maarit EermeBestmarketing.ee juhtTel: +372 514 4884
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561
Cätlin PuhkanBest Marketingi turunduslahenduste müügijuhtTel: +372 5331 5700