10. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suhtumist brändi mõjutab emotsionaalne kommunikatsioon, mitte ratsionaalsed sõnumid, väitis dr Robert Heath (University of Bath). Emotsionaalse sisuga reklaam ei vaja inimeselt keskendumist ega teadlikku pingutust, seega ei saa seda välja filtreerida. Ratsionaalse sisu puhul on aga võimalik sõnumit blokeerida kahel viisil: lihtsalt ignoreerida või mõelda vastuargumente. Sellest lähtuvalt on emotsionaalne reklaam efektiivsem, kuna mõjutab suhtumist brändi alateadvuses.

Üks uuemaid suundi on neuroturundusuuringute kombineerimine fookusgrupi küsitlusega. Sageli ei oska või ei soovi inimesed sõnastada, mida nad tegelikult arvavad. Ka neuroturundusuuringud ei pruugi tuvastada, mis võib olla ühe või teise reaktsiooni põhjus. Dr Cristina de Balanzó tõi näitena Heinekeni reklaami eeltesti, kus fookusgrupis osalejad märkisid, et teatud moment reklaamis neile üldse ei meeldinud, kuigi samade inimeste neuroturundusuuringu tulemused näitasid neutraalset reaktsiooni. Kõrvutades kahe meetodi tulemusi, leidsid uuringu tegijad reklaamis üles lõigud, mida tuleks muuta.