• 18.11.25, 12:52

Triinu Pääsik: Turundajad teavad, kuidas tähelepanu hoida. Õpetajad võiksid ka

„Öeldakse, et tähelepanu on vaja haarata esimese kolme sekundi jooksul. See on umbes sama pikk aeg, mis kulub „Tere hommikust!“ ütlemisele või fooritulele reageerimiseks. Kui see aken maha magatakse, on mäng läbi – potentsiaalne klient liigub edasi,“ kirjutab Triinu Pääsik arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Veiko Ristissaar käsitleb turunduse mõõtmise olulisust arvamusloos "Tark Turundus". Ostuprotsessi edukuse suurendamiseks tuleb kasutada spetsiaalseid tööriistu, nagu Google Analytics ja Meta Pixel, et parandada kampaaniate tulemusi. Ristissaar toob esile, et paljudes ettevõtetes ja hariduskeskkondades puuduvad veel täielikud turundusstrateegiad ja mõõdikud, mis muudavad edukuse määramise keeruliseks. Ta rõhutab, et andmepõhised otsused ja tehnoloogilised investeeringud, näiteks tehisintellekt, aitavad tõsta turunduskampaaniate efektiivsust. Ta soovitab kõigil turundustegevusi hoolikalt mõõta, et paremaid tulemusi saavutada.

Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].

„Turundajad võiksid aga õppida õpetajatelt, kuidas luua tähendust ja süvenemist, mis kestab kauem kui kolm sekundit,“ leiab haridusmentor Triinu Pääsik.
  • „Turundajad võiksid aga õppida õpetajatelt, kuidas luua tähendust ja süvenemist, mis kestab kauem kui kolm sekundit,“ leiab haridusmentor Triinu Pääsik.
  • Foto: Sandra Tigane
Tähelepanu ei tööta käsu peale, seda tuleb nutikalt püüda ja turundajad teavad, kuidas seda teha. Tundub, et töötas, sest miks ma muidu seda arvamuslugu kirjutan?
Turundusvaldkonna mõttes liigitan end pigem sihtgrupiks – publikuks, keda püütakse panna teatud moel reageerima või käituma. Olen hakanud analüüsima, miks mõni reklaam „toimib“ ja teine mitte. Miks pidi näiteks pakiautomaatide ümber käima kogu see i-tähe trall, miks mõni afäär levib nagu kulutuli või mõni raadioreklaam jääb tüütamiseni kummitama.
Töötan haridusvaldkonnas ja minu sihtgrupiks on õpetajad. Nii sisulooja kui koolitajana otsin pidevalt viise, kuidas inimesi kaasata. Tõsi ta on, et matemaatika õpiku lehekülg 67 ega kirjandusklassika, mis keerleb tõe ja õiguse ümber või räägib lugu kooliajast 100 aastat tagasi, ei müü end ise. Huvitav on asjaolu, et meie peal kasutatakse sageli võtteid, mida võiksime ka klassiruumi tuua, ent millegipärast ei taipa me seda teha.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hook’id, et võita õpilaste tähelepanu
Kui ma õpetajate mentorina klassiruumi astun, saan kohe signaali, millist käitumist siin oodatakse. Instagramis nimetatakse seda visuaalseks hook’iks, klassiruumis annab sama vihje kätte ruumipaigutus.
Üldiselt on koolides endiselt kasutusel teatrisaali paigutus. Kuigi keerukam, on õpetajal ka siin võimalik tähelepanu enda kätte saada mõne turundusnipiga: mõni ootamatu küsimus nagu „Mis võiks juhtuda, kui Maa jääks paigale nii nagu ta praegu on?“ või tähelepanuväärne tulipunane õun, mis oleks hea konks nii Lumivalgekese kui Newtoni loo alguseks. Nende järgi otsustavad õpilased, kas tasub ära või ei.
Kanada haridusteadlane ja matemaatikadidaktika professor Peter Liljedahl ütleb, et õpilased tuleb esimese viie minutiga mõtlema saada – seega kui esimesed viis minutit kuluvad e-päevikusse puudujate märkimiseks, on esimene tähelepanu rong läinud. Õpetaja peab nüüd topelt pingutama, kuigi oleks saanud seda kavalalt ennetada. Võib-olla on just õpetajad need, kellelt turundajad saaksid tulevikus õppida, kuidas tähelepanu mitte ainult püüda, vaid hoida ka siis, kui maailm lärmi täis on.
Kui erinevused turunduses tekitaks hariduses samasugust elevust…
Huvitav vastuolu kahe valdkonna vahel puudutab sihtgrupi kirjusust. Turunduse alustalaks on teadmine, et publik ei ole homogeenne ja sellest lähtutakse kõiges. Eeldus on, et kõik ei reageeri samamoodi ja seda isegi oodatakse.
Hariduses on kasutusel küll terminid „kaasav haridus“ ja „individuaalne lähenemine“, ent see lausa nõuab erinevustega arvestamist ja see ei tekita õpetajates seda elevust, mida turundajad tunnevad, kui saavad katsetada midagi uut. Võib olla oleks ka õpetajatel lihtsam, kui nad vaataksid oma õpilasi nagu turundajad oma sihtgruppi? Võib olla me ei tiriks ega tõmbaks kõiki samas tempos samasse suunda? Võib olla muutuks ka meie lähenemine?
Andmed käeulatuses, mida õpetajad ei oska lugeda

Artikkel jätkub pärast reklaami

Olen hariduses töötanud 15 aastat, ent mäletan alustava õpetajana neid hetki, kui õpilaste silmis tekkis klaasistunud pilk, sosistamised ja ringiuitamised. Tol ajal pidasin seda käitumisprobleemiks. Mõni aeg hiljem sain aru, et see on andmestik, mida on vaja lugema õppida. Õpilaste käitumine on andmed, mis räägivad tähelepanu liikumisest nagu turundajatele räägivad watch time või click rate.
TALIS 2024 alusel kogeb umbes kolmandik Eesti õpetajaid õpilaste tähelepanu hoidmist stressiallikana – see on selge signaal, et on vaja sekkuda. Omakorda huvitav on see, et õpetajal on see andmestik viie meetri raadiuses olemas, lihtsalt ilma tabeli ja diagrammita. Samas kui turundajad koguvad tohutuid andmemahtusid, et teada saada, kui kaua keegi millegi juures püsib ja teevad teadlikke käike, kui vaja. Ma näen, et kui hariduses oskaksime seda „elavat andmestikku“ lugeda ja julgeksime sellele paindlikult reageerida, oleks meil õppimine kvaliteetsem ja õpetajad rahulolevamad. Näen, et hariduse mikroanalüütika on see, mille poole võiksime liikuda ja turundajad oleksid siin head partnerid.
Küll aga on miski, mis mulle hariduses rohkem meeldib kui turunduses – siin ei mõõdeta edu klikkide ega jagamiste arvuga. Siin mõõdetakse edu sellega, kas õpilastes tekib „ahhaa!“.
Õpetajad ei pea muutuma turundajateks, aga nad võiksid õppida neilt, kuidas hoida tähelepanu, kuidas märgata erinevusi ja kuidas lugeda andmeid, mis on silme all olemas.
Need ei tee õpetajast turundajat, vaid teeksid õpetajast lihtsalt meisterlikuma õpetaja. Turundajad võiksid aga õppida õpetajatelt, kuidas luua tähendust ja süvenemist, mis kestab kauem kui kolm sekundit. Kui need kaks valdkonda ulatakse üksteisele abikäe, võiks sellest sündida järgmine Eesti arenguhüppe, mis ei vajaks uusi TI-igreid.
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada.
NB! Tööde vastuvõtmine on selleks aastaks lõppenud.
Kaaskorraldajad:
  • La Ecwador
  • PHD
  • Duo Media
  • EIS
  • EIS

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Best Marketing esilehele