• 18.11.25, 17:39

Helen Maria Raadik: Kommunikatsioonijuhid ja turundajad peavad seisma vägivalla vastu

„Mul oli plaan saata Targa Turunduse konkursile lugu hoopis teisel teemal. Aga viimastel nädalatel on mul peas kedranud valdavalt üks mõte – kui palju vägivalda on hiljuti Eestis sündinud. Mis rolli peaksid mängima kommunikatsiooniinimesed ja turundajad, et meie ühiskonnas oleks vähem vägivalda?“ kirjutab Helen Maria Raadik arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Helen-Maria Raadik rõhutab Targa Turunduse arvamusloos kommunikatsioonijuhtide ja turundajate vastutust vägivallaga võitlemisel. Ta juhib tähelepanu, et kommunikatsiooni ja turunduse kaudu kujundatakse avalikku arvamust ja hoiakuid, mis võivad soodustada vägivalla tekkimist. Artiklis kutsutakse turundusprofessionaale üles mitte toetama pahatahtlikke nalju või stereotüüpe ning edendama õiglast ja avatud töökultuuri. Raadik rõhutab, et kommunikatsioonijuhtide ülesanne on näha olukordade sügavust ja pikaaegseid mõjusid ning vajadusel raputada olemasolevaid süsteeme humaansema ühiskonna nimel.

Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].

„Inimestena, kes töötavad iga päev sõnade ja sõnumitega, saame ja peame valima sõnu. Osutama tähelepanu. Pidama ebamugavaid vestlusi, kui näeme midagi, mis ei vasta meie organisatsiooni või ühiskonna väärtusruumile,“ leiab Eesti Tervisemuuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Helen Maria Raadik.
  • „Inimestena, kes töötavad iga päev sõnade ja sõnumitega, saame ja peame valima sõnu. Osutama tähelepanu. Pidama ebamugavaid vestlusi, kui näeme midagi, mis ei vasta meie organisatsiooni või ühiskonna väärtusruumile,“ leiab Eesti Tervisemuuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Helen Maria Raadik.
  • Foto: Ekvilibrist
Kuidas on seotud erinevad vägivallavormid ja see, mis sünnib turunduskoosolekutel või meedianõupidamistel? Mul tekib pigem küsimus, kuidas need ei ole seotud.
Kommunikatsiooni- ja turundusinimestena valime meie, kellele anda „eetriaega“, kuhu suunata väike või hiiglaslik turunduseelarve, milliseid sõnumeid või kampaaniad näeb õhtul televiisoris või koidu eel sotsiaalmeedias rullides.
Meie valdkonnad kujundavad otseselt või kaudselt avalikku arvamust ja hoiakuid. Milline vastutus, aga ka milline võimalus maailma muuta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Millist maailma me oma turunduseelarvetega loome?
Nagu ütleb minu alma mater’i, Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi deviis – „verbum creat omnia“ (ek sõna loob kõik). Sellele mõtteterale viitas oma Targa Turunduse arvamusloos ka Aune Past, kirjutades, kuidas „turundajana vastutame oma sõnadega loodud maailma eest“. Antropoloog ja koolitaja Kristina Birk-Vellemaa on öelnud, et me kõik loome kultuuriruume, nii väikeseid kui suuri. Milliseid kultuuri- ja väärtusruume, norme, keskkondi me oma sõnade, eelarvete ja kampaaniatega loome?
Kas me lubame väliskommunikatsioonis või reklaamides teha misogüünseid või stereotüüpe süvendavaid nalju? Kas teeme seda tahtmatult või veel hullem, teadlikult? Loovjuht Hele-Mai Viiksaar on seda teist tegutsemisviisi nimetanud „onu Heino turunduseks“ – see on „teadlikult labase, solvava või seksistliku reklaami tegemine, lootuses, et siis vähemalt kuidagi saab pildile“. See on küsitava väärtusega turundus. Ja kõigiga arvestava ühiskonna murendamine selle käigus.
Sisekommunikatsiooni vaatest – millist käitumist me lubame või talume enda organisatsioonides? Kas organisatsioon süvendab oma traditsioonide, sisesõnumite, ürituste kaudu kahjulikke stereotüüpe, või hoopis kummutab neid?
Ning millist kultuuri loovad kommunikatsiooni- ja turundusjuhid, kes on inimeste juhid ja juhtkondade liikmed? Kas nad seisavad õiglase ja avatud töökultuuri eest, kus ei kostu vaid tugevama hääl?
Need asjad võivad tunduda tühi-tähi, aga iga kedagi pisendav või alavääristav samm võib normaliseerida või õigustada suuremat vägivalda – see on justkui vägivalla kolmnurk (olen kohanud ka mõistet vägivallapüramiid), mida on näiteks kirjeldanud Õiguskantsleri Kantselei vanemnõunik Liiri Oja. Kolmnurga all laiemas otsas on „naljad“, kuid need võivad ühiskonnas normaliseerida veel tõsisemaid vägivallavorme, nt kehalist väärkohtlemist, mis asetsevad kolmnurga tipus.
Lünkadest seadustes või puudulikest ressurssidest ei saa me end välja turundada
See on selge, et vägivald ei ole probleem, mille kommunikatsiooniinimesed nipsust ära lahendavad, kui meil on tegelikult vaja süsteemseid muudatusi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aga inimestena, kes töötavad iga päev sõnade ja sõnumitega, saame ja peame valima sõnu. Osutama tähelepanu. Pidama ebamugavaid vestlusi, kui näeme midagi, mis ei vasta meie organisatsiooni või ühiskonna väärtusruumile.
Sõnad ei pruugi olla lihtsalt sõnad, „süütud“ kommentaarid ei pruugi olla lihtsalt kommentaarid. Kommunikatsiooniinimeste töö on näha suurt pilti, sügavust, mõju üksikisikule ja ühiskonnale, pikka mängu, tagajärgi. Seda kõike näha, ning ka sellest rääkida.
Võib olla ebamugav või harjumatu raputada praeguseid süsteeme või struktuure, mis vajaksid inimlikumat vaadet. Ka seda arvamuslugu on kirjutada pisut ebamugav, isegi natuke hirmus.
Aga ma parem tunnen ajutist ebamugavust arvamust avaldades, millegi eest seistes või raskeid vestlusi pidades, kui mõtlen, mida keegi minust arvab.
Teatud ebamugavus on minu meelest kommunikatsioonijuhtide, ka juhtide töösse sisse kirjutatud – vahel on vaja öelda „ei“ või keerulisi valikuid langetada. Ma arvan, et ka organisatsioonid peavad taluma või lausa ootama seda, et kommunikatsiooniinimesed ütlevad ebamugavaid asju välja, toovad välja riske ning ohu- ja pimekohti.
Ja mitte ainult sellepärast, et organisatsiooni mainet päästa. Kõige tähtsam on ikkagi inimlikkus. Inimeste hoidmine, neist lugupidamine, nende murede tõsiselt võtmine. Mitte ainult klientide või otseste sidusrühmadega, vaid kõigi inimestega arvestamine – ka nendega, kes meist erinevad või on vaiksemad.
Jõudu meile kõigile sõnade valimisel, et saaksime koos luua turvalisemat ühiskonda, kus igal inimesel on hea. Meil sõnumiseadjatena on selles kõiges suur roll – kasutame seda.
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada.
NB! Tööde vastuvõtmine on selleks aastaks lõppenud.
Kaaskorraldajad:
  • La Ecwador
  • PHD
  • Duo Media
  • EIS
  • EIS

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Best Marketing esilehele