AI võib kirjutada nii, et see kõlab nagu sina. Ta võib kloonida sinu hääle, panna selle rääkima mistahes keeles ja luua sinu digikaksiku, mis seisab virtuaalses ruumis sinu valitud riietuse, tausta või meeleoluga. Kõike seda saab mudel teha täpselt ja väsimatult.
Aga üks asi jääb talle kättesaamatuks: sinu mõtlemise loogika. See ei ole tehniline, see ei ole lineaarne ja see ei ole lõpuni ennustatav. Kui kommunikatsioonijuhina olen midagi õppinud, siis seda, et arvamuse kujunemine ei ole kunagi puhas algoritm – seal on alati mingi inimesele omane nihe, nurk, kiiks või sisemine loogika, mis ei sünni vaid andmetest, vaid ka kogemusest, väärtustest ja vastutusest. Just see palju uuritud, ent ikkagi müstiline väike nihe eristab inimest mudelist.
OpenAI juht Sam Altman on öelnud, et AI võib pakkuda miljoneid võimalusi, kuid eesmärgi sõnastamine jääb inimesele. Turunduses ei ole küsimus variatsioonide hulgas, vaid selles, mis loogika järgi need variandid üldse mängu tulevad. Daniel Kahneman kirjeldas juba 2011. aastal raamatus „Thinking, Fast and Slow“, et automaatne mõtlemine tugineb mustritele, samal ajal kui teadlik, aeglane mõtlemine nõuab pingutust. AI tugevdab just automaatset kihti – ta teeb esimese versiooni kiiresti ja enamasti ka korrektselt. Kuid strateegiline valik sünnib aeglasest mõtlemisest: inimese arusaamast kontekstist, riskist ja eesmärgist.
Siit algabki intelligentne vabadus: omaenda mõtte käivitamine enne mudeli poole pöördumist. Vabadus ei ole tehnoloogiline sõltumatus, vaid võime alustada loogikast, mis ei ole keskmine. Ehk et kui soovid saada geniaalset tulemust, pead selle esmalt ära tundma. Ja lisaks ei tähenda tark turundus lõputut uut sisu, vaid oskust eristada, mida võiks taaskasutada ja millal on vaja päriselt uut mõtet. Väikesel turul on materjalide taaskasutus sageli strateegiline otsus: küsimus on nende väärtuses, mitte mahus. Mudel võib genereerida lõputult, turundaja töö on hinnata, mis aitab eesmärgile lähemale.
Hea näide on kampaania mõtestamine. Kaks agentuuri võivad saada briifiga sama ülesande. AI annab selle briifi sisestamisel mõlemale küllalt sarnase esmase vastusversiooni ja olen seda kahjuks liiga sageli näinud. Eristumine algab siis kui inimene esitab teistsuguse küsimuse, raamistab probleemi teisiti või valib ootamatu vaatenurga.
Mõtlemine on tulevikuoskus
Eesti turunduse tugevuseks on olnud kiire kohanemine ja oskus mõelda piiridest väljapoole. Väikese turuna on meie konkurentsieelis mõtlemise kvaliteet. Seetõttu ei ole isemõtlemine ainult professionaalne oskus, vaid ka meie loovtööstuse jätkusuutlikkuse küsimus. AI võib muuta maailmad ühesuguseks, aga Eesti konkurentsivõime loovad inimesed, kes suudavad küsida ootamatuid küsimusi ja luua (ka AI abil) lahendusi, mis ei ole keskmised. Sest tark turundus ei seisne tehnilistes vahendites, vaid võimes luua tähendusi.
Visionäär Linnar Viik nimetab kommunikatsiooni- ja turundusjuhte usaldusinsenerideks ehk inimesteks, kes kujundavad organisatsiooni ja auditooriumi vahelise usalduskihi. See tekib inimese otsustest ja valiku loogikast ning mõtlemine muutub turundaja rollis veelgi olulisemaks.