Uus poliitreklaami määrus jätab puutumata enne 10. oktoobrit avaldatud reklaamid

Kaks nädalat enne kohalike omavalitsuste valimisi, s.o 10. oktoobril, hakkab üle Euroopa kehtima määrus, mis kohustab valimisreklaame eraldi tähistama ja lisama neile juurde info, mis selgitaks, kuidas kampaaniat on rahastatud.

Segadust on viis kuud enne määruse jõustumist aga enam kui küllaga.

Esmaspäeval arutas teemat avalikul istungil ka riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, kuid see kuid poliitikute hinnangul muutus asi vaid hägusemaks.

Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) märkis enne istungit, et kuigi määrusega soovitakse teha poliitreklaamid ja nende päritolu võimalikult läbipaistvaks, siis kaasneb sellega suur hulk nõudeid ja bürokraatiat, mida võib kohalikel meediaväljaannetel olla keeruline, kui mitte võimatu, täita.

„See võib tähendada, et meediamajad loobuvad poliitreklaamist üldse ning kogu reklaam võib liikuda ainult sotsiaalmeedia platvormidele. See omakorda tähendab ebavõrdset olukorda turul, kuna välismaised suurkorporatsioonid koguvad Eesti inimeste andmeid, teenivad reklaami pealt tulu, kuid makse Eesti riigile ei maksa. Kohalikud meediaväljaanded jäävad aga olulisest sissetulekuallikast ilma,“ selgitas ta.

Esimehe sõnul võidakse ka hakata kasutama varjatud manipuleerimistaktikaid nagu sisuloojate palkamine valimiste mõjutamiseks. „Soovime teada ka ERJK hinnangut sellele, kuidas tagada parem läbipaistvus erakondade rahastamisel ning ära hoida võimalikud manipulatsioonid vahetult enne valimisi,“ lisas Kovalenko-Kõlvart.

Poliitreklaami üle hakkab järelevalvet tegema TTJA.

TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla selgitas Eesti Ringhäälingute Liidu tegevjuhi Hanno Kindeli teabepäringu peale, et hetkel on lahtine, millised saavad TTJA ülesanded ja rollid täpsemalt olema – seda räägitakse justiits- ja digiministeeriumiga veel läbi.

Siiski märkis ta ära, et poliitreklaami määrus ei laiene reklaamidele, mis on avaldatud enne 10.10.2025, isegi kui nende avaldamine jätkub pärast 10.10.2025. „Hetkel on justiits- ja digiministeerium saanud vaid Euroopa Komisjonilt soovituse, et võimalusel võiksid teenuseosutajad juba enne 10.10.2025 valimisi määruse nõuetest kinni pidada, kuid see on vaid soovitus,“ lisas Rohtla.

Kuigi määruse esialgne mõte oli suurendada läbipaistvust, siis tunnistab ka justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200), et plaan on koostatud naiivselt. Eesti hääletas Euroopa Liidu tasandil 2021. aastal koos Austria ja Ungariga määruse vastu, kuid sellest ei piisanud, et teisi riike ära veenda „Maksimumtrahvid Euroopas on suured, aga Eestis meil on selge kavatsus rakendada seda ikkagi tervemõistuslikult. Meil ei ole mingit eesmärki kohe trahvima tõtata kellegi kraesse. Pigem on alguses ikkagi selgelt riigi ja TTJA funktsioon nõustav ning järeleaitav.“