Swedbanki tellitud ja uuringufirma Norstati poolt läbiviidud uuringust selgus, et kõige rohkem kulutavad pidustustele Ida-Virumaa elanikud, kellest 30% plaanib kulutada üle 100 euro.
Aasta lõpp on sageli rahaliselt keeruline periood. Jõulukinkide ostmine ja toidulaua katmine jättis pangakontole oma jälje ning ees ootab veel aastavahetus. Uuringu kohaselt plaanib 29% elanikest uut aastat vastu võtta 50–100 euro suuruse eelarvega, 15% plaanib kulutada pidustustele 100–200 eurot ning 7% enam kui 200 eurot. Kõige rohkem kulutavad pidustustele seejuures Ida-Virumaa elanikud, kellest 30% plaanib kulutada üle 100 euro. Samuti kulutavad rohkem suurema sissetulekuga inimesed. „Näiteks 37% vastanutest, kelle netopalk on üle 2001 euro kuus, kulutavad aastavahetuse peole üle 100 euro, neist 17% üle 200 euro,“ ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kantar Emori jõuluteemalisest uuringust selgub, et päkapikud on lastega peredes endiselt väga usinalt käimas ning igasse seitsmendasse Eestimaa peresse on tänavu oodata ka jõuluvana.
Swedbanki tellitud uuringust selgus, et ligi kolmandik Eesti elanikest plaanib tänavu jõuludel kulutada jõululaua katmiseks ja pidustusteks 50–100 eurot ning vaid 13% arvab, et saab hakkama alla 50-eurose eelarvega.
2023. aastaga võrreldes on Eestis kasvanud finantstundlike inimeste osakaal, kes on parimate pakkumiste otsingul, selgus dentsu Merkury Estonia uuringust.
Elamuste kinkimise ja saamise soov on võrreldes eelmiste jõuludega kasvanud 11%, selgus SEB jõuluteemalisest tarbijauuringust.
Kaasaegses ärikeskkonnas on kaubamärgi tuntus ja eristumine iga ettevõtte kohustus. „Valgusreklaamindusest ja viidandusest on saanud valdkonnad, milleta kaubamärgid tuntust ei kogu ning ei jõua tihedalt asustatud ärimaastiku kaardile,” nendib reklaamlahenduste tootja Adfactory Design OÜ juhatuse liige Jan Mägi.