Autorid: Hando Sinisalu, Laura Reiter • 15. märts 2023

Inimeste suhe rahaga on mitu tuhat aastat vana. Sina tegeled rahapsühholoogia uurimisega - kas viimasel ajal on midagi olulist muutunud selles osas, kuidas inimesed suhtuvad oma rahasse?

Viimase kümne aasta jooksul on toimunud tõeline revolutsioon selles osas, kuidas rahalisi otsuseid esitletakse ja visualiseeritakse. See on tulnud koos innovaatliste pankade ja fintech'ide arenguga. Erinevad mobiilirakendused võimaldavad väga lihtsalt ja selgelt saada ülevaadet selle kohta, kuidas sa raha kulutad, kui palju su investeeringud kasvavad jne.

Tarkvara teeb need keerulised arvutused sinu eest ära ja annab hästi visualiseeritud ülevaate. Vanasti pidid inimesed ise palju vaeva nägema ja arvutama ja analüüsima. Aga inimesed teatavasti väldivad liigset pingutust ja ei taha liiga palju mõelda.

Kuidas viimase aja kõrge inflatsioon on mõjutanud inimeste suhtumist rahasse? Raha koguda pole nagu mõtet, inflatsioon sööb säästud ära.

Meil on kontoris seina peal nimekiri mõistetest, mille tähendusest tavalised inimesed aru ei saa, ja inflastioon on üks neist.

Inimesed teavad, kui palju nende harjumuspärased ostud maksavad ja need hinnad on nende peas ankurdatud. Kui nüüd hind tõuseb, siis inimene tajub, et midagi on valesti.

Suurbritannias on umbes 10 miljonit inimest, kellel on sääste 500 naela või vähem. See on väga murettekitav, neil inimestel pole hädaolukordadeks mitte mingit rahalist puhvrit. Isegi kui inflatsioon on 10 protsenti või rohkem aastas, on mõistlik omada teatud sääste. Muret tasub inflastiooni pärast tunda pigem neil, kellel seisab kontodel väga palju raha.

Inimesed kipuvad eelistama osta odavaid asju, isegi kui need kaua vastu ei pea. Samas oleks ju mõistlik arvestada välja asjade pikaajaline väärtus. Sama lugu on näiteks riigihangetega - oluline on ostuhind, mitte see kui kalliks selle ostetud asja hooldus ja remont pikemas ajahorisondis läheb. Miks see nii on?

Majandusteadlased on avastanud, et me alahindame asjade tulevikuväärtust ja ülehindame hetkeväärtust. See on ilmselt sügaval meie alatedvuses - mis käes, see käes - äkki ma ei näegi homset?

Mis puutub riigihankeid, siis poliitikud ei kipu mõtlema pikemalt ette kui üks valimisperiood. Kui nad ostavad midagi kallist (kuid kvaliteetset), siis saavad nad kohe kriitikat raha raiskamise pärast. Kui see ostetud (kvaliteetne) asi aga pikki aastaid kestab ja hoolduseks palju raha ei neela, siis ei mäleta enam keegi, kes selle hankis.

Max Mawby on tänavuse turunduskonverentsi Password üks peaesinejatest, kes jagab seal uusimaid teadmisi rahaasjade psühholoogias ja tarbijakäitumises ning räägib, kuidas mõtteviisi muutuse abil viia inimesi vaesusest välja. Vaata konverentsi infot ja programmi ning registreeru soodushinnaga juba täna SIIN. Viimane soodushind kehtib veel vaid 16. märtsini (k.a).