• 31.01.20, 15:39

Uudiskirja anatoomia – teemarida

Alustame uut postituste sarja, milles Smaily turundusjuht Tanel Rand räägib lähemalt toimiva uudiskirja anatoomiast ja hea uudiskirja DNA-st. Esimeses postituses tuleb juttu teemareast.
Uudiskirja anatoomia – teemarida
Meilt on aastate jooksul küsitud kümneid tuhandeid küsimusi uudiskirjade kohta. On tehnilisi, statistilisi ja isegi hüpoteetilisi küsimusi. Kui nüüd kõiki neid küsimusi võrrelda, siis joonistuvad välja kõige levinumad märksõnad - teemarida, eeltekst, sisu, tegevuskutse ja jalus. Tänases postituses teemegi algust ja võtame ette teemarea (subject line) ning anname 3 head nippi, kuidas suurepärane teemarea tekst kirjutada.
#1: Teemarea teksti pikkus mõjutab su kirja avamismäära.
Su e-kiri võib saajani jõuda läbi paljude erinevate seadmete. Võtame näiteks Androidi seadmed – neid on sadu, kui mitte tuhandeid. Et nende arvust parem ettekujutus saada, vaata kasvõi seda Wikipedia nimekirja!
Ja ära unusta, et tootjad tulevad igal aastal välja aina uute ja uute telefonide ning tahvlitega, nii et see nimekiri venib aina pikemaks. See toobki meid esimese hea nipini, millest on viimaste aastate jooksul saanud pigem reegel – jälgi tähemärkide arvu oma teemarea tekstis ja veendu, et see tekst oleks pikkuse poolest igati mobiili- ja tahvlisõbralik.
On tehtud palju erinevaid uuringuid, mis räägivad kõik justkui ühest suust, et lühemate teemaridadega kirju avatakse rohkem. Ja see trend on üleilmne – pole vahet, kas oled Ameerika Ühendriikides, Saksamaal või Eestis – lühemaid teemaridu on igas keele- ja kultuuriruumis lihtsam märgata ja lugeda.
Võtame kasvõi Itaalia. Statista uuringu kohaselt avati 2018. aastal kõige rohkem e-kirju, mille teemareal oli tähemärke just nii palju.
1.10-20 tähemärki (avamismäär 35,5%)
2.20-30 tähemärki (avamismäär 33,4%)
3.30-40 tähemärki (avamismäär 30,2%).
Nagu sa sellest mustrist juba aimata võid, on tähemärkide kasv ja avamismäära langus omavahel selges seoses. Aga kui sa ei usu, et ka lühike teemarea tekst võib tabav olla, siis siin on sulle mõned head näited:
On muidugi erandeid. Kui tegutsed spetsiifilises B2B valdkonnas ja saadad kirju peamiselt äriklientidele, on arusaadav, et su klientidel võivad olla omad ootused teemaridade pikkuse ja detailsuse osas ning pead kasutama märksõnu või fraase, mis võimaldaksid sinu kirju teiste hulgast filtreerida. Aga ka siin kehtib kuldreegel – kuula oma kliente ja arvesta nende tagasisidega.
#2: Isikupärane teemarida ei tähenda ainult eesnime
Paljud ettevõtted on hakanud lõpuks taipama, kui oluline on kirjade personaliseerimine. Samas on kurb näha, et selle all peetakse silmas vaid kirjasaaja ees- või perekonnanime lisamist teemareale.
Positiivse poole pealt on osad turundajad saavutanud personaliseerimistehnikate valdamise osas juba täiesti arvestatavad teadmised, nii et loodetavasti toob aasta 2020 endaga kaasa ka veidi oskuslikumalt personaliseeritud teemaread, mis ei piirdu ainult kirjasaaja eesnimega.
Järjekordne 2018. aastal läbiviidud Statista uuring näitab, et ettevõtete suurimaks takistuseks kirjade hüperpersonaliseerimise juures oli korrektsete andmete haldamise ja kasutamise võimekus. Õnneks kasvab nende ettevõtete hulk, kes oskavad hinnata andmebaasides sisalduvate andmete tõelist väärtust ja oskavad seda infomassiivi korrastada ja uuendada. See omakorda loob paremad eeldused personaliseerimisvõimaluste avastamiseks ja kasutusele võtmiseks.
Soovid veel ideid, kuidas teemaridu personaliseerida? Siit mõned nipid:
•asukohta arvestades
•ostuajaloo põhjal
•e-poe sirvimisajaloo järgi
•hüljatud ostukorvi järgi
•seadmete põhjal, mida kasutati kirjade avamiseks
#3: Loovus teemaridades – võitlus tähelepanu nimel
2019. aasta süstis teemaridadesse uut elu – nutikust, värskust ja kreatiivsust. Kui osad turundajad peavad vajalikuks lisada portsu emojisid, siis on ka neid, kes kasutavad teemarea huvitavaks tegemisel meeldejäävaid ütlusi, sõnu või käibefraase. Siit ka mõned näited:
Loodame, et ka sel aastal suudavad turundajad enda loomingulisel sagedusel püsida, sest tabav, nutikas ja võibolla isegi kiiksuga sõnamäng tõmbab kõigi tähelepanu ja jääb meelde.
Samas tuleb meeles pidada, et isegi kõige ägedam, loomingulisem ja meeldejäävam teemarida ei aita su kirjale kaasa, kui selles puudub selge point ja seos sisuga. See võib tekitada kirjasaajas pettumuse, mis päädib kirjadest loobumise või isegi spämmikaebusega.
Järgmises postituses: turunduskirjade eeltekst ja eelvaade.

Seotud lood

Uudised
  • 28.02.20, 09:48
Uudiskirja anatoomia – kõik, mida pead teadma CTA-st
Kui eelmistes artiklites oli juttu teemaridadest ja eelvaate tekstidest, siis täna kirjutab Smaily turundusjuht Tanel Rand lähemalt CTA-st (call-to-action; kutse tegevusele; tegevuskutse).
Uudised
  • 14.02.20, 10:21
Uudiskirja anatoomia – eeltekst ja eelvaade
Kui oled asumas oma järgmist meilikampaaniat koostama, siis pööra kindlasti tähelepanu ka eeltekstile (preheader) ja eelvaatele (preview text) – nende ende kahe olulisusele pööratakse järjest enam tähelepanu ja selleks on ka väga hea põhjus, kirjutab Smaily turundusjuht Tanel Rand.
  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.24, 15:55
Jätkusuutlikkus kui valik: miks on oluline valida keskkonnasõbralikud lahendused
Tänases ärikeskkonnas on jätkusuutlikkusest mõjutatud otsused muutunud ettevõtete jaoks vältimatuks. Nende otsuste baasilt võivad kujuneda kliendi- ning partnersuhted, ostu- ja müügitingimused ning ettevõtte brändi üldine kuvand.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Bestmarketing esilehele