"SOLD OUT!" ehk kuidas finantsbloger tähelepanu saamiseks oma keha juppideks müüs

Viimasel ajal ei jõua ära lugeda ja imestada, kuidas keegi kuskil sotsiaalmeedias kedagi mõjutab ja kuidas siis keegi teine talle selle eest tasuta testimiseks 300 kg jahutatud broileri rinnafileed saadab. Vähe veider, et sellest lausa elukutse välja on imetud, aga kes olen mina, et siin 12-aastaste üle kohut mõista. Kui elu on selliseks läinud, siis tuleb ajaga kaasas käia ja vaadata, kuidas ise hakkama saada ja adapteeruda.

Rahakratt  

Jaga lugu:

Mina olen seni olnud mõjutajate ja suunamudijate maailmast sama kaugel nagu vaene Etioopia külatüdruk Eviani pudelist, aga tundes majandust, siis tean, et majanduse “kütus” on tarbimine ja turunduse töö on “tanklaid rajada”. Inimeste elu pole kunagi varem nii hea olnud ja meie kulutamise jõud pole kunagi varem nii tugev olnud. Oled lugenud legendaarset artiklit Hiina vabrikutöölisest Chen’ist, kes ei suuda ära imestada, mis saasta me kõike osta ja tarbida soovime, mida tema meile tegema peab? See on ilmselt üks siiramaid ja jõulisemaid lugusid, mis “Onion-i” nimelises veebiajakirjas ilmunud on.

Aga nüüd influencer'ite teema juurde. Esiteks lepime kokku, et maailma kõige esimene mõjutaja (ja ilmselt ka lumehelbeke) oli üldsegi Jeesus, eksole. Juba näen, kuidas sa lööd risti ette ja küsid, et kuidas Jeesus?

Lihtne: ta elas kolmekümnendates ikka veel oma vanematega, ta põhimõtteliselt pruulis ise oma alkoholi, ta pidas ennast kingituseks tervele maailmale ning samal ajal püüdis arendada oma karjääri influncer'ina, kuna tal oli (täiesti ametlikult) 12 follower'i. Ehk siis ei ole see lumehelbekeste ja sotsiaalmeedia mõjutajate idee nii uus midagi nagu sulle loovagentuuris kõrge tunnihinna eest maha müüa püütakse.

Küll aga tuleb praegusel ajal olla värske ja lauas pidevalt uute mõtetega, et välja paista ja erineda. Kasatšoki-Jüri mäletad? Meenub, kes oli Uhke-Olga? Vot nemad olid tõelised kangelased ja teistmooditegemise teerajajad. Nemad on minulegi suurteks mentoriteks ja eeskujudeks olnud, sest mina teen oma asju samuti üksi ja põhitöö kõrvalt - olen vabatahtlik ühemehe loovbüroo, ühemehe blogi ja ühemehe sotsiaalmeediastaar (kui oled minuga nõus, et staari staatuse saab vähemalt 28 jälgijaga...). Sellest ka tänane sõnavõtt ja marketing case study teemal: "Iseenese kupeldamine turunduslikul eesmärgil ehk esmakordselt Eesti tele-, raadio-, blogi- ja meediamaastikul: MÜÜA INIMKEHA!"

Olen pidanud oma blogis monolooge (palun mitte segi ajada Ene Ensleri kunagise suurteosega ühtedest teistest monoloogidest…) teemal, kuidas saada blogi lendu või kuidas juba normaalselt külastusi ligi tõmbav leht, nagu mul on, korralikult käšši lüpsma panna. Eriti kõva nugistamine on see anonüümse blogi puhul, kuna puudub võimalus saata sõpradele Facebookis kutse oma lehte jälgima tulla. Sealt oleks muidu esimesed 500 fänni juba iisilt käes ja edasi oleks lebo - mõne su sõbra sõber on Mailis Reps, kes teie ühise sõbra tõttu folloma tuleb, Repsi follomist näeb juba Dalia Grybauskaitė ja tuleb ka folloma, seda näeb omakorda Obama ja nii ta läheb. Ei midagi keerulist, kõik on puhas orgaaniline kasv.

Kuidas siis ühemehe veebipäevikut üksinda ja nulli euroga suureks puhuda? Olen püüdnud läheneda näiteks suurkorporatsioonide (turundus)juhtidele. Mitte füüsiliselt ja kuskil pimedas parklanurgas varitsedes, vaid kraapinud nende kabinettide ustel küüned verele, näljase blogeri kõhukorin on uksekella helinagi varjutanud, aga tulemust suurt miskit ette näidata veel ei ole. Kui sul ikka 100k jälgijat pole, siis võid minna saba jalge vahel tagasi palgatööle ja mokad mõjutaja karjäärist puhtaks pühkida.

Samuti olen proovinud tasuta ideid välja käia, et mõni koostöö jooksma saada, aga suurelt jaolt on ikka vaikus. Kirjutasin ühele tuntud lihatööstusele, et uisutagu Eurovisiooni ümber toimuva promo peal ja lansseerigu suveks uus grillvorstide product line “Conchita worstikesed”, mis võiks autentsuse mõttes isegi pikkade mustade karvadega kaetud olla… vastust ootan tänaseni. Aga ikkagi usun, et tuleb olla ise proaktiivne ja mitte kompuutrit kohe esimeste ebaõnnestumiste peale nurka visata, kui alustamas oled. Tuleb ajada oma rida mõnu ja järjepidevusega ning küll õiged kosilased varem või hiljem su ise üles leiavad.

Kuna mina olen sellesuvise suursündmuse Investeerimisfestival 2019 üks põhibändidest, siis loomulikult oli esimene mõte see, et kuidas üritus enda jaoks kasumlikuks keerata. Ei ole just tavaline, et minusugusel tavalisel magalarajooni proletariaadil tekib võimalus olla finantsmaailma Õllesummeri pealaval ja jagada seda Tanel Padari pruudi Inese, Tallinki lõpubossi Ain Hanschszchšzhcmitddti, LHV pilvelõhkuja katusel squattiva Rain Lõhmuse ja teiste kodumaiste korüfeede ning plutokraatidega. Paremat võimalust hüppelauaks oleks mul raske soovida! Kuidas peaks üks soolobloger sellise üritusel tähelepanu saama? Õigemini - kuidas KÕIK see tähelepanu endale saada?

Loogiline asjade kulg on see, et sündis otsus hakata iseenda keha müüma. Sa mõtleks ju ka nii, eks? Muidugi. Esimese asjana tegin kähku umbes kaheksa tuhat kätekõverdust, et müügipakkumisega kaasa mineval selfil heas vormis paista, edasi jagasin torso kolmeks sektoriks ning märkisin peale bännerite asukohad – nagu ikka reklaamimaailmas: päisebänner ja alambännerid. Järgmiseks valmis list ca kolmekümnest erinevast sihtmär… firmast, kelle postkaste ma segi pöörama hakkasin. Kui nüüd keegi arvab, et blogeritel on pidevalt järjekorrad uksetaga ja kõik muudkui ootavad, et neile raha anda, siis te eksite. Võibolla teistel tõesti on, kuna pidevalt on näha, kuidas pereblogeritele peekonit, koduseid vasektoomiakomplekte ja Valmeti traktoreid saadetakse, aga mina pidin küll oma nahast reklaamtahvlit päris mitme kirja jagu müüma ja õigustama. Arusaadav ka - tegemist on esmakordselt sellise kampaaniaga ja kellegi võõrastesse rinnakarvadesse oma ilusa logo panemine võtab ehk korraks mõtlema.

Täna on mu naturaalsel nahktablool Investeerimisfestival 2019 raames esindatud Flender ehk üks kõige kiiremini kasvav Iirimaa ühisrahastusportaal, kes pakub inimeselt inimesele ja institutsionaalseid investeeringuid, kodumaine Estateguru, mis on suurim kinnisvaralaenude turuplats Mandri-Euroopas ja Reinvest24, mis võimaldab igas maailma otsas osta elu- või ärikinnisvara osakuid kollektiivselt koos teiste investoritega ja teenida kasumit rendist ja kapitali kasvust kombineeritult.

Võtan mütsi maha nende julgete turundusinimeste ees, kes on valmis minema kaasa alternatiivsete mõtetega. Töövälisel ajal kokteiliklaasi ääres on kõik julged teooria-eksperimenteerijad, et tähelepanu saada ja kuldmune muneda, aga järgmisel päeval vastasid mitmed inimesed mulle taas kainelt töölaua taga olles, et ülemus ei luba nii fankide asjadega kaasa minna. Ülemused - lubage turundusel oma tööd teha. Tõsi, kehabänner võib ju alguses veitsa eemaletõukavalt kõlada, aga võimalus olla korraga 600+ finantshuvilise ja Eesti rahanduse koorekihi ees, ei ole just igapäevane. Ja Investeerimisfestival 2019 meediapartnerid on Äripäev ja Õhtuleht, noh. Ega mina polnud ka neist väljaannetest enne midagi kuulnud, aga googeldades selgus, et mõlemad on päris loetavad lehed.

Nüüd on see igaljuhul tehtud, minu keha on kapitalistlikul eesmärgil reklaampindadeks müüdud ja kõik tellijad on saadud inimbänneritega rahul. Jääb loota, et ka ilm välisfestivalile soodne on, sest tavapärase juuli kliimaga -8 kraadi käes pool tundi finantsteemalist kihutuskõnet pidada ja vaadata, kuidas rahe mu reklaamtahvli rinnakarvu üle õlgade pillutab, ei tundu esineja seisukohast just liiga ahvatlev olevat.

Rahakratt on Eesti loetuima rahablogi www.rahakratt.ee looja ja isehakanud oligarh, kes on oma blogis maha kõndinud ja dokumenteerinud tänaseks juba 4-aastase #finantsvabadussõja teekonna. Tema eesmärk on panna palgatööga tulnud mündid investeerimisega tulevaid kupüüre tegema.