Sisuturundus ei pea olema kirjalik tekst

Sattusin hiljuti lugema naisteajakirjas artiklit, mis poole peal ära tüütas. Alles pärast sügavat haigutust märkasin lehekülje üleval nurgas pisikest märget “promo”. Ettevõttel on terve A4 jagu klantspaberit, mille eest ta on maksnud, kuid selle asemel, et kirjutada ostetud pinnal midagi huvitavat, antakse endast kõik, et disainida olematu sisu väliselt võimalikult sarnaseks tavaartiklile, lootes, et lugeja õnge läheb. Kahjuks ei mäleta ma praegu isegi seda, mis ettevõte see oli või millest jutt käis.