• ST
  • 29.05.26, 09:37

Kuidas panna müük ja turundus päriselt koos tööle?

Paljudes Eesti ettevõtetes elavad müük ja turundus omaette maailmades. Turundus toodab sisu, müük helistab ja kumbki ei tea, mida teine teeb. Turundus kurdab, et müük ei kasuta nende materjale. Müük kurdab, et turundusest tulevad kontaktid pole "päris" lead’id.
Äripäeva Infopanga juht Elis Tomson ja Kobra Salesi asutaja Priit Tomson.
  • Äripäeva Infopanga juht Elis Tomson ja Kobra Salesi asutaja Priit Tomson.
  • Foto: Infopank
Tegelikult on need ühe protsessi kaks poolt. Turundus loob nähtavuse, usalduse ja vajaduse äratundmise. Müük viib selle vestluseni ja tehinguni. Sellest rääkisid Kobra Salesi asutaja Priit Tomson ja Äripäeva Infopanga juht Elis Tomson ühisel veebinaril.
Elis Tomson tõi välja, et Infopangas näeme iga päev, kuidas meiliturundus ei asenda müügiinimest, vaid soojendab kontakti üles. Hetkeks, kui müügiinimene helistab, on teema juba tuttav ja vestlust ei pea alustama nullist. Tugevamad tulemused sünnivad siis, kui turundus on müügi ette valmistanud.

Mis on aktiivne müük ja kus tuleb sisse turundus?

Aktiivne müük tähendab, et ettevõte ise initsieerib kontakti inimesega, kes seda ei oota. See ei pruugi olla alati kõne. Kontakt võib toimuda ka e-kirja või LinkedIni kaudu. Priit Tomsoni sõnul on aktiivse müügi kompetents Eesti ettevõtetes kahjuks endiselt puudulik. Samas saab turundus müügikõnedele palju tööd ette ära teha.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lihtne näide klientide pealt: kui kontaktidele saadetakse enne kõnet paar sisukat ja hästi sihitud emaili, teab kõnele vastaja suure tõenäosusega juba millest jutt ning kõne on sisukam. Seeläbi saab esimese kõne käigus juba täpsemalt kliendi vajadusi ja ootusi välja selgitada ja tema muresid paremini mõistes ka parimat lahendust pakkuda.

Fookus on edu alus nii müügis kui turunduses

Kõigile kõike korraga müüa ega turundada ei saa. Kui ei müüda just ainult ja ühte lahendust samadel tingimustel ja hinnaga, toimib paremini lähenemine, kus ettevõte leiab oma kliendibaasi ja teenuse- või kaubasegmenti analüüsides sobiva väärtuspakkumise kliendigruppide lõikes. Siin saavad müük ja turundus üksteist aidata: turundus kitsendab andmete põhjal ettevõtete ringi, müük valideerib vestlustes, kuidas väärtuspakkumine valitud segmendis päriselt töötab.
Siin saab Infopank müügile ja turundusele appi tulla. Andmebaasist saab sihtrühma kitsendada täpselt nende parameetrite järgi, mis konkreetse pakkumise puhul tähtsust omavad: tegevusala, käive, töötajate arv, kasumlikkus, ettevõtte vanus, maksekäitumine ja krediidihinnang, geograafia või kasvutrend. Praktikas tähendab see, et klient ei alusta enam tuhandest juhuslikust ettevõttest, vaid mõnest ajast, kes tema teenust kõige tõenäolisemalt vajavad.
Hea näide on koostöö Haridus- ja Noorteametiga (Harno). Nende eesmärk oli saada inimesi infoturbe koolitusele. Panime kaks asja väga täpselt paika: esiteks baasi, kellele kiri läheb ja teiseks sõnumi, mis nendeni jõuab. Sihtisime väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhte ning sisus selgitasime konkreetselt, miks just nemad peaksid koolitusel osalema ja mida nad sealt kaasa saavad. Tulemus: üle 200 osaleja.
See on näide olukorrast, kus turundus ei toimi mitte ainult müügi soojendajana, vaid teeb ise otsemüüki. Alati ei pea eesmärk olema pikk teekond mitme vahesammuga – kui sihtrühm ja sõnum on paigas, saab inimese ka otse tegutsema kutsuda.

Alati ei pea kohe täna müüma

Priit Tomson tõi näite peaprojekteerimise valdkonna kliendist. Sellise teenuse vajadus tekib ainult konkreetse arendus- või ehitusprojekti puhul, seega eesmärk polnud kohene müük, vaid saada jalg ukse vahele. Tulemus: 76% kontaktidest omasid tulevikupotentsiaali ning 10% olid valmis koheselt edasi rääkima. Seega jõuti esmapilgul keerulisena tunduvast aktiivmüügiprojektist väga hea tulemuseni, sest hilisem müügipotentsiaal on väga kõrge.
Kohe täna mitte müümise eesmärki kannab tegelikult ka täpselt seadistatud ja sihitud e-maili kampaania, sest korraga jõutakse suure sihtrühmani ning potentsiaalse kliendi tänase vajaduse puudumine ei tähenda, et seda ei ole tulevikus.
Uudiskiri hoiab sind nende meeles kuni hetkeni, mil vajadus reaalselt tekib. Ja siis pole sa enam tundmatu, vaid juba tuttav valik.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vajadust saab ka tuvastada

Külma müügi puhul on oluline hinnata, kas kliendil on teenuse vastu tõenäoline vajadus. Lisaks klientide segmenteerimisele, neile sobiva väärtuspakkumise loomisele ja täpsele sihtimisele on võimalik vajadust hinnata ka ostusignaalide alusel. Siinkohal on asendamatuks tööriistaks samuti informatsioon e-kampaaniast. Kes klikkis, kes laadis materjali alla, kes osales veebinaril – kõik need on ostusignaalid.
Kui ettevõte saadab meilikampaania ja näeb, kes avas kirja, kes klikkis pakkumisele, kes laadis materjali alla või registreerus veebinarile, on need andmed müügikõnede tegemiseks väga olulised. Müügiinimene teab nüüd täpselt, kellele esimesena helistada ja millise teemaga alustada. Just andmete tasandil saavad müük ja turundus päriselt kokku.

Müük ja turundus on sama meeskond

Ettevõtjate üks hirmudest on, et nii aktiivmüük kui ka meiliturundus jätavad pealetükkiva mulje. Mõlemal juhul on lahendus sama: kui sihtgrupp on hästi valitud ja sõnum relevantne, tajutakse kontakti väärtusliku ärivõimalusena. Probleem pole kanalis. Probleem on selles, kui valele inimesele saadetakse vale sõnum.
Tugevamad tulemused sünnivad, kui turundus ja müük jagavad reaalset turuinfot, töötavad samadel andmetel ja vastutavad sama tulemuse eest.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Best Marketing esilehele