Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 4. oktoober 2021

Vead, mida turundustekste tõlkides tehakse

Mõni tõlkeviga ajab lihtsalt naerma, teine aga mõjutab müügitulemusi – ja seda üsna suurel määral. Arvad, et sina turundustekste tõlkides ämbrisse ei astu? Meie kogemus Aabwelli tõlkebüroos ütleb, et see võib juhtuda igaühega. Siin on mitu head näidet, millest sul on nii mõndagi õppida – mõned neist pärinevad meie enda tööst, teised jällegi siin-seal nähtust.

1. Väldi otsetõlget, pigem püüa edasi anda mõtet

Ikka ja jälle näeme, et turundustekste tõlgitakse sõna-sõnalt. See on küll lihtne ja tundub esmapilgul korrektne, kuid suure tõenäosusega tekivad siis vead, mis mõjutavad kliendikäitumist. Just reklaamtekstide ja muude loominguliste kirjutiste korral on ebaloogilise või lausa naljaka tulemuse oht suurem, sest tekst võib juba algkeeles sisaldada sõnamängu või kujundlikku väljendust.

Näiteks inglisekeelset terminit „communicate“ tõlgitakse tihti „kommunikeerima“, kuigi mõnikord on täpsem „edastama“ või „teavitama“, sõltuvalt kontekstist. Kusjuures EKI järgi pole termin „kommunikeerima“ eesti keeles üldsegi aktsepteeritav.

Mõnikord tõlgitakse otse väljendeid, mida meie keeles tegelikult ei kasutata, näiteks „pole minu tass teed / tassike teed“. Ehkki noorem generatsioon võib taibata selle väljendi tagamaid, ei pruugi kõik sellest ühtviisi aru saada.

Kui detailne peaks tekst olema? Kui mõte on publikule niigi selge, võib üleliigsed selgitused ära jätta. Teise keelde tõlkides ei pruugi aga kontekst niivõrd selge olla ja tuleb tekst märksa pikemalt lahti seletada. Ehk tõlke sisu peaks varieeruma vastavalt keeleruumile.

2. Ühe keele väljendid ei pruugi olla mõistetavad teises keeleruumis

Turundustekstide tõlkimisel tuleb jälgida, et tõlge ei tekitaks emakeelsel tarbijal negatiivseid või naljakaid seoseid.

Näiteks ühes Tallinna restoranis imestati omal ajal, et nende menukat vähisuppi Soome turistid üldse ei tellinud. See oli soomekeelses menüüs kirjas kui „syöpäkeitto“ (keitto on supp, kuid syöpä on vähk kui haigus). Mõni ime, et ükski tervisest lugu pidav inimene endale haigusesuppi ei tellinud.

Linda Line’i tiiburlaeval sai osta teed. Menüü oli kakskeelne: kohv/kahvi... Tee/tie... „Tie“ tähendab soome keeles autoteed, jook on ikkagi „tee“. Kaasamõtlev tõlkija oleks pidanud kontekstist aru saama, kumma teega on tegemist.

Reklaamibüroo pakkus isikustatud kruuse. Nimekirjas oli „kruus“ tõlgitud soome keelde „sora“, ehk siis sõnast „kruus: kruusa“. Ei tea, kui paljud soomlased endale personaliseeritud „kruusa“ tellisid?!

Kui on vajadus kasutada vene keeles sõna noor, tuleb olla tähelepanelik. Sõltuvalt kontekstist võib see vene keeles olla „подросток“, „юноша/девушка“. Tõlge „молодой человек“ tavaliselt ei sobi, kuna see tähendab vaid noormeest.

3. Kas teietada või sinatada?

Teise keelde tõlkides tuleb tunda kultuurilisi erinevusi. Eriti oluline on sinatamise ja teietamise küsimus vene keeles – pigem seal alati teietatakse, välja arvatud juhul, kui tekst on suunatud noortele. Täiskasvanute sinatamine võib olla aga solvav. Soomlastel on jällegi vastupidi – 99%-l juhtudest sinatatakse. Ka eestlastele ei pruugi liigsed viisakusavaldused või ülivõrretes rääkimine sobida.

4. Tunne teise keeleruumi nüansse

Mõnikord on tõlge justkui õige, aga oma kõla või tekkivate seoste tõttu saab tekst täiesti uue tähenduse.

Tartu linnal oli ükskord turunduskampaania „Linn täis elamusi“. Proovisime tõlkida sõna-sõnalt („Город, полный впечатлений“), kuid kogenud tõlkija sõnul meenutas see fraas talle hoopis teistsugust ütlust: „Счастья полные штаны“ ehk lasi õnnest püksid täis.

Väga levinud termin on „Teenust pakkuma“. Otsetõlge oleks „предлагать услугу“, kuid peab teadma, et kui teenust vaid pakutakse, tähendab see vene keeles, et keegi ei ole veel midagi teinud. Õigem on „оказывать услугу“.

Turunduses palju kasutatud sõna on „nautima“, mida tihti tõlgitakse kui „наслаждаться“, mis võib tekitada soovimatuid seoseid erootilise naudinguga. Argipäevases kontekstis oleks parem sellist tõlget vältida. Sobivam väljend on „получать удовольствие“.

Kord oli meil vaja teha bariaatrilise kirurgia (maovähendusoperatsiooni) teemaline tõlge. Algtekstis kirjeldati, et pärast operatsiooni ootab klienti „täisväärtuslik elu“. Soome keeles võib öelda „täysipainoinen elämä“, kuid siin on oma nüanss! „Täysipainoinen“ on eesti keeles otsetõlkes „täie kaaluga“, mis kaaluvähendusoperatsiooni reklaamimisele kohe kuidagi ei sobi.

5. Õigekeelsuse ja korrektsete väljendite tagaajamisel ei tohiks unustada loomingulisust

Nii tõlkimisel kui toimetamisel ei tohiks ära kaduda huvitav väljendusviis. Selles on oma osa turundusspetsialistil, kes saab enne tõlkimisse saatmist toote/teenuse kirjelduse sihtkliendile sobivamaks kirjutada.

Tõeline peavalu võib olla inglisekeelse tootetutvustuse tõlkimine eesti keelde. Inglise keeles on märksa rohkem ilu ja headust väljendavaid omadussõnu. Et end mitte korrata, tuleb leida alternatiivseid lahendusi või lihtsalt tõlkes osa sõnu ära jätta. Näiteks sõnad sparkle, shine, luminous, glow, shimmer, radiant on eesti keeles sisuliselt üks ja sama ehk särama.

Proovisime Tallinki turunduskampaania „Kõige mõnusam tee Stockholmi“ jaoks erinevaid variante, kuid parimaks osutus „Самый лучший путь в Стокгольм“. Sõna „приятный“ („mõnus“) on vene keeles liiga neutraalne, et tarbijat kõnetada.

Aabwelli Tõlkebüroo juht Kersti Hansen võtab tõlketeema kokku nii: „Kui otsustad teha tõlketöö ise, tee põhjalikku eeltööd. Kui kasutad sõbra abi, eelista inimest, kes räägib sihtkeelt emakeelena. Kolmas variant on kasutada tõlkebüroo teenust – see on ilmselt kindlaim valik eksimuste vähendamiseks, sest lisaks teadmisele, KUIDAS TEHA, on büroodel olemas kogemused, KUIDAS MITTE TEHA. Korrektne tõlge määrab, kuidas klient sinu tootest/teenusest aru saab ja kuivõrd see teda kõnetab. Võta meiega ühendust ja leiame just sinu spetsiifikale sobiva tõlkija!”

Aabwelli Tõlkebürool on suured kogemused nii turundustekstide kui ka muude valdkondade tõlkimisel ja lai keelevalik – mõistame konteksti ja valdkonna spetsiifikat, mõtleme loominguliselt ja lisaks tõlkimisele aitame teksti toimetada. Kahesajaliikmeline tõlgibaas garanteerib, et meil on ka spetsiifilisemate valdkondade jaoks olemas kogenud tõlkija.

Vähem oluline ei ole ka see, et enamus tõlkijatest tõlgib tekste oma emakeelde (native speaker). Tõlketeenuste valik on lai ning hõlmab kirjalikku tõlget, suulist tõlget, toimetamist ja keelelist korrektuuri. Peamised tõlkevaldkonnad on tehnika, õigusteadus, majandus, kaubandus, meditsiin, keemia, turism. Tõlge valmib tähtaegselt, on soodsa hinna ja hea kvaliteediga. Tutvu tõlketeenuste valikuga SIIN.

Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Laura ReiterBestmarketing.ee toimetajaTel: +372 5561 9490
Maarit EermeBestmarketing.ee juhtTel: +372 514 4884
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561
Cätlin PuhkanBest Marketingi turunduslahenduste müügijuhtTel: +372 5331 5700