Avaliku sektori asutuste turunduseelarved: ülikoolid panustavad enim

„Turundustegevustes on 2024. aasta peamine eesmärk olnud parimate üliõpilaskandidaatide värbamine. Parimate all peame silmas neid õpilasi, kes on osalenud olümpiaadidel, lõpetanud gümnaasiumi medaliga või olnud muul viisil ühiskondlikult aktiivsed,“ rääkis Tartu Ülikooli turundusjuht Karl Vetemaa.

Lisaks on sel aastal ekstra tähelepanu pööratud õppekavade sisu avamisele, et soodustada noortel teadliku erialavaliku tegemist ja vähendada sellega väljalangevust. „Olulised teemad on olnud ka TÜ nähtavuse suurendamine Ida-Virumaa noorte hulgas ja õpetajakoolituse erialade laialdane tutvustamine ja populariseerimine.“

Tartu Ülikooli turunduse ja kommunikatsiooni keskne eelarve oli 2024. aastal kokku 392 200 eurot, mis jaguneb vastavalt 292 200 eurot turundustegevusteks ja 100 000 eurot kommunikatsioonitegevusteks. 2025. aasta eelarve jääb samasse suurusjärku ja jaguneb samuti sarnaselt turunduse ja kommunikatsiooni vahel.

Vetemaa sõnul on turunduseelarve suuremad kuluartiklid olnud seotud vastuvõtuturundusega: üritused, projektid, kampaaniad. „Näitena võib siin välja tuua lahtiste uste päeva, kus osales tänavu üle 1500 noore, maine- ja vastuvõtukampaania „Sinule lähim maailma tippülikool. Vali oma huvidele vastav suund“, mikrokraadiprogrammide kampaania „Annab tulevikuteadmised kiirelt ja paindlikult“ või suure mõjuga tudengivarjuprojekti, mille kaudu jõuab igal õppeaastal ligi 1500 noort meie tudengeid varjutama.“

Kommunikatsioonieelarve suuremad kuluartiklid on Vetemaa kinnitusel seotud olnud meediamonitooringuga, et jälgida ja analüüsida, kuidas ülikool meedias välja paistab (nii Eestis kui välismaal). „Lisaks arendame ülikoolis üldist turundus- ja kommunikatsioonitöö taset, et suudaksime oma teadlastele nende töö ühiskonnani viimisel pakkuda veelgi paremat tuge. Ka on plaanis ülikooli töötajate infovajaduse uuring, et tõhustada sisekommunikatsiooni meie enam kui 4000 töötaja suunal,“ tõi ta välja ja lisas, et veel üks suurem kulukoht on seotud Science Business võrgustiku ja platvormiga, mille kaudu tutvustatakse Tartu Ülikooli tegemisi ja saavutusi Euroopas.

TalTech’i turunduse ja kommunikatsiooni osakonna strateegilise turunduse juht Kadri Kiigema-Voorel sõnas, et TalTech’i vastuvõtuturunduse eesmärk oli 2024. aastal ning on ka 2025. aastal olla eelistatuim kõrgkool võimekate gümnaasiumilõpetajate ja magistriõppes õpinguid jätkata plaanivate inimeste seas.

„Soovime kasvatada sisseastujate arvu ennekõike inseneri- ja IT-erialadel ning üldiselt kogu magistriastmes. Samuti pöörasime sel aastal erilist tähelepanu teadlikkuse tõstmisele doktoriõppest, kuna meie eesmärk on kasvatada ka eestlastest doktorantide arvu,“ kommenteeris ta lisaks.

TalTech’i kesksete turundustegevuste eelarve oli 2024. aastal 375 560 eurot, 2025. aastal jääb eelarve suurusjärk samaks. „Turunduseelarvest 90% on seotud vastuvõtukampaania läbiviimisega Eestis ja meie välis-sihtriikides, seda valdavalt digikanalites.“

Statistikaameti kommunikatsiooni ja turunduse tiimijuht Silvia Uus selgitas, et statistikaameti kommunikatsiooni- ja turundustiim vastutab riikliku statistika tegemise põhiprotsessis statistika levitamise etapi eest, mis on ühtlasi nende tegevuse põhieesmärk nii 2024. kui ka 2025. aastal. „Andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine on seadusest tulenev kohustus ja see on oluline, et saaksime Eestis teha teadlikke otsuseid nii riigijuhtimises kui ettevõtluses, aga loomulikult ka elus laiemalt, näiteks töökoha valikul avalikke palgaandmeid kasutades.“

Kommunikatsiooni- ja turundustegevuste 2024. aasta eelarve suurusjärk oli 40 000 eurot, mis jagunes nelja peamise tegevusvaldkonna vahel: seminaride ja infopäevade korraldamine, sotsiaalmeedia haldus, tarbija rahulolu uuringud ning meediamonitooring.

„Negatiivse lisaeelarve tõttu vähendasime oma tegevuste mahtu juba 2024. aastal, kuid 2025. aastal teeme seda veelgi. Eelarve jääb seega eesootaval aastal suurusjärku 30 000 eurot, mis omakorda jaguneb sotsiaalmeedia halduse, tarbija rahulolu uuringute ja meediamonitooringu vahel,“ avaldas Uus.

TAI kommunikatsioonikeskuse juht Eda Pärn tõi alustuseks välja, et TAI põhiülesanne on kujundada Eesti elanike teaduspõhiseid tervislikke valikuid ja mõjutada rahvatervishoiu arenguid, kogudes kvaliteetsed ajakohased terviseandmeid ja luues kõrgetasemelist teadmust. Loodava teadmisega arendatakse vajalikke innovatiivseid teaduspõhiseid rahvatervishoiulahendusi.

„2024. aastal pöörasime tähelepanu usaldusväärse ja kergesti mõistetava teabe edastamisele läbi erinevate teavituskampaaniate, avalike suhete tegevuste ning teadusseminari „Tasakaalus toidulaud ja piisav liikumine – sõnadest tegudeni“ ja tervisekonverentsi „Ebavõrdus tervises – kas paratamatu?“ kaudu,“ märkis Pärn.

Põhiülesannete toetamiseks viiakse ellu turundustegevusi, mis moodustab ca 1% instituudi eelarvemahust. 2024. aastal olid Pärna sõnul TAI turundustegevuste peamised eesmärgid suurendada teadlikkust terviseriskidest (nagu alkoholi ja tubaka tarbimine ning ebatervislik toitumine), edendada tervislikke eluviise ja pakkuda teaduspõhist tuge positiivsete muutuste tegemiseks. „Näiteks „Septembris ei joo“ kampaania kutsus inimesi üles üheks kuuks alkoholiga pausi pidama ja teavituskampaania „Hoia õhk puhas“ juhtis tähelepanu keelule avalikus ruumis mitte veipida sarnaselt suitsetamisele ning pälvis äsja „Selge sõnumi“ auhinna.“

2025. aastaks on TAI seadnud eesmärgiks parandada sihtrühmade teadlikkust terviseriskidest ning pakkuda praktilisi ja uuenduslikke lahendusi nende ennetamiseks.

TAI turunduseelarve oli 2024. aastal kokku 250 000 eurot ilma käibemaksuta. Alkoholi valdkonna kampaaniatele kulus sellest 119 600 eurot, tubakavaldkonnale 85 025 eurot ning toitumisega seotud kampaaniatele 20 000 eurot. Lisaks viidi läbi väiksemaid teavitustegevusi, näiteks HIV-testimisnädalate edendamine sotsiaalmeedias.

„Suuremahuliste kampaaniate puhul on Euroopa Struktuurifondide rahastus lõppenud ning täna teeme turundustegevustes koostööd Tervisekassaga,“ lisas Pärn.

2025. aastal plaanitakse turundustegevustele sarnases suurusjärgus eelarvet ning tegevused jätkuvad alkoholi, tubaka ja toitumise valdkondades.

Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel selgitas, et Töötukassa teeb pigem kommunikatsiooni- kui turundustegevusi. „Sellel ja kindlasti ka tuleval aastal on Töötukassa kommunikatsioon põhiline fookus tööturul toimuv (koondamised, töötuse kasv või kahanemine, tööpakkumiste arv jne) ja võimalikud tulevikustsenaariumid, sest majanduse olukord ei ole endiselt kiita ja inimesed vajavad infot, mis seis on ja kust nad vajadusel abi saavad.“

Koppel nentis, et viimased varsti juba viis aastat on majanduses ja ka tööturul olnud palju ootamatusi (kriisid, sõda Ukrainas, sõjapõgenike Eestisse tulek jne) ja seepärast on Töötukassa kommunikatsioonitegevus olnud ka nende põhiliste näitajate (tööturu seis, prognoosid, töökohad) ja vajaliku info jagamisel (kuidas käituda koondamise korral, kui suured on toetused, kuidas saab Töötukassa aidata jne).

Töötuna arvel olevaid inimesi teavitab nende võimalustest (nt koolitused, tööpakkumised, seminarid jmt) reeglina nende nõustaja, aga inimesele lähevad ka automaatsed teavitused, e-kirjad jmt. „Seetõttu me ei korralda turunduskampaaniaid ja meil puudub turunduse eelarve. Pigem on erinevad teavitustegevused, mida planeerime, eesmärgistame, mõõdame ja millest osal on ka kulud. Osa neist tegevustest puudutavad registreeritud töötuid, aga osa ka neid, kes täna ei vaja töötukassalt toetusi või teenuseid, aga võivad tulevikus vajada,“ põhjendas Koppel ja lisas, et näiteks tuleval aastal muudab riigikogu ilmselt ära töötushüvitistega seotud õigusaktid, millega seoses muutuvad inimeste jaoks hüvitise saamise tingimused, aeg jne. „Uusi põhimõtteid tuleb inimestele aegsasti selgitada, vajadusel teha infomaterjalid jne.“

Lisaks korraldab Töötukassa näiteks kord aastas suurt töövahendusüritust kõigile Eesti inimestele – Töö- ja karjäärimessi. „See neli päeva kestev mess annab võimaluse kõigile inimestele (olenemata sellest, kas nad on tööotsijad, töötud, õpilased) elektroonilises keskkonnas tööandjatega kohtuda, koolidega ja erialadega tutvuda, seminaridel ja karjäärinõustamisel osaleda ning pakkuda on alati ka sadu ametikohti üle Eesti. Sellest üritusest teavitame alati ka laiemat sihtgruppi kui ainult meie kliendid. Ikka selle eesmärgiga, et kõik inimesed, kes tahavad tööd teha, saaksid tööd teha,“ põhjendas Koppel.

Koppeli sõnul ei ole Töötukassa kommunikatsiooniosakonnal oma eelarvet. „Kommunikatsiooniosakonna tegevused kuuluvad tegevuskulude eelarve rea alla, sealt rahastatakse kõiki tegevusi, mida Töötukassa teeb.“