Autor: Andrus Kiisküla • 9. märts 2021

Aju töötleb lakkamatult tohutut hulka infot, millest me pole küll teadlikud, kuid mis sellegipoolest mõjutab meie käitumist. Mõeldes turundusele, ka meie suhet tarbimismaailmaga. „Pimenägemine“ pakub vägagi haarava ülevaate sellest, kuidas edukad brändid meie alateadvusega mängivad, et luua tugevat brändi ja uusi tarbimisharjumusi.

Mäng alateadvusega

Meie käitumises pole just ülearu palju ratsionaalset ja loogilist. Meie aju loob nn väärtusankruid: kui 300eurose tootja soovitushinna juurde on märgitud 150 eurot, siis tundub, et see on väga hea hind, kuigi edasi uurides võib selguda, et sama hinnaga müüjaid on palju.

Ameerika kaubamaja JCPenney on kuulus oma suurte allahindluste poolest. Minagi olen sealt ostes tundnud: „Wow, sain uue pintsaku väga hea hinnaga!“ Minagi olen olnud pimestatud. Sellisele hinnastamisele on olnud aga omajagu kriitikuid. Ettevõte võttis seda kuulda, kaotas allahindlused ning langetas hinnad tasemele, kus uued olid soodsamad kui varasemad allahindlused. Üllas ja loogiline, kas pole! Reaalsuses täielik katastroof, sest tarbijad ei ole oma valikutes ratsionaalsed. Ettevõttel võttis tükk aega, et oma käive taastada.

Raamat: Pimenägemine

Autor: Matt Johnson, Prince Ghuman

Lehekülgi: 336

Kirjastus: Äripäev

Loe näidislehekülgi siit.

Reedel klubis tantsides määrab muusika, mida me teeme. Kui kõlaritest hakkab kõlama Lil Joni „Shots“, avastavad paljud, et nüüd on paras aeg teha üks shot'i-ring. Ja kui päeva lõpuks tuleb baaris Semisonicu „Closing Time“, on selge, et nüüd tuleb arve maksta ja koju minna. Muusika loob meeleolu ja meie käitumine muutub koos sellega.

Seostest sündinud ostuotsused

Seoseid, millest sünnivad meie otsused, on väga palju: brändide sloganid, värvid, pakendi kuju. Isegi logode kirjatüüp tekitab ajus seoseid, mis hiljem mõjutavad meie otsuseid.

Kõlab uskumatult, aga šokolaad võib olla mõrum, kui see on teistsuguses karbis, ning vein ei olegi nii hea, kui seda serveerida teistsuguse looga. Palju väikseid detaile, mis lõpuks loovad väga suure muutuse.

Endaga aus olles mõistame, et me oleme loonud korraliku illusiooni, kui arvame, et meie igapäevased otsused on teadlikud. Tegelikult on meie aju väga ekslik, luues erinevaid mudeleid, kuidas maailma näeme ja oma otsuseid teeme.

Poeet Anais Nin on tabavalt öelnud, et me ei näe maailma nii, nagu see on, vaid nii, nagu me oleme. Pärast selle raamatu lugemist tasub endalt küsida, kui hästi me end tegelikult tunneme, ja kui hästi mõistame tarbimisotsuseid, mida igapäevaselt teeme.