Ettevõtjad: reklaamituru eneseregulatsioon toimib

„Välimeediaettevõtetele teeb heameelt, et riigikogu võttis maha poliitilise välireklaami piirangud. On rõõmustav, et riik sai ülereguleerimisest aru ja juhtis ise piirangute kaotamise protsessi,“ lausus Välimeediaettevõttete Liidu esindaja Kristiina Sepp.

Ta selgitas, et kaotatud piirangud taastootsid poliitika suhtes umbusaldust ning neid on ebamõistlikuks ja põhiseadusevastaseks pidanud nii president Kersti Kaljulaid kui ka õiguskantsler Ülle Madise ning tema eelkäijad Allar Jõks ja Indrek Teder.

Samuti on olnud keelu suhtes kriitiline selle üle järelevalvet teostav politsei- ja piirivalveamet, mille ametnikud ei pea enam hindama ega menetlema sadu poliitreklaamikaebusi ning saavad tegeleda sisulisema tööga.

„Kuna varasem reklaamikeeld oli oma sisult ühtlasi poliitilise sõnavabaduse piiramine, mis teenib alati pigem võimulolija huve ja vähendab kriitikute konkurentsivõimet, võib väita, et seadusemuudatus seisab ka sõnavabaduse tagamise eest,” märkis Sepp.

Havas Media juhi Kert Kangerti sõnul on reklaamimaastikul üks piiratumaid finantsvaldkondi, kus krediidiandjal on tehtud pakkumuse selgitamine tarbijale komplitseerituks ja enamikel juhtudel tuleb piirduda brändikommunikatsiooniga.

Ta tõi välja vastuolu, et ühtpidi reguleerib turgu ja krediidi kulukuse määra finantsinspektsioon, mis väljastab krediidiandjatele litsentse ja kontrollib nende tingimuste täitmist. See seab juba selged reeglid tarbijakrediidile, mis välistab võimaluse küsida röövellikku kiirlaenuintressi. Sellele lisaks reguleeritakse reklaamiseaduses sätestatud piirangutega krediidiandjate informatsiooni edastamise viisi tarbijale, mis teeb inimestele parima otsuse tegemise raskeks.

„Finantsinspektsioon on andnud krediidiandjatele ligi 50 litsentsi. Kui tahan tarbijana leida parimat intressi, siis see tähendab sisuliselt igaühe käest konkreetse pakkumise küsimist. Seadus ei tohiks takistada vaba turumajandust või tarbijale intressi kommunikeerimist. Kui pakutava toote või teenuse intress jääb seaduses lubatud vahemikku, siis peaksime ikkagi usaldama oma kodanikke tegema ise enda jaoks parimaid valikuid,“ selgitas Kangert.

TV3 tegevjuht Priit Leito tõi välja, et on olnud telekanaliga seotud 11 aastat ja kui tööle tulles oli suhtlust riigiga umbes neli korda aastas, siis nüüd neli korda nädalas.

„Ma ei saa aru, mis on juhtunud, oleme tore väike riik, aga reguleeritus on meeletu. Julgen väita, et eneseregulatsioon toimib sellest hoolimata piisavalt hästi. Telekanalite hea tavana leppisime aastaid tagasi meediapartneritega kokku, et magusate toodete reklaami ei tohi näidata lastefilmides. Vahepeal plaanitud magusamaksu kehtestamise kava tundub selle taustal ülereageerimisena,“ lausus Leito.

TV3 juhi hinnangul ei tohiks ülejäänud maailma trendidega kaasa minnes karta ka sisuturundust, mis võimaldab toota kvaliteetset ajakirjanduslikku sisu või kallist teleproduktsiooni.

„Piir jookseb lihtsustatult siit, et uudistesaadetes ei tohi olla reklaami. Kui vaatajatelt tuli ühel hetkel tagasiside, et see piir on segane, siis eraldasime õhtuses vööndis uudised muust meelelahutus-sisust eraldi formaadina. Kehtestasime riikliku sekkumiseta majasisesed reeglid, et ajakirjanduslik sisu oleks lahus,“ lisas ta.

Kommunikatsiooniagentuur Havas korraldas 2019. aasta lõpus läbi müügi- ja reklaamipiirangute hoiakute alase uuringu 16- kuni 74-aastaste Eesti elanike seas, veebiküsitluses osales 1045 vastajat.

Tarbijauuringu kohaselt leiavad pooled vastajatest, et inimesed peaksid saama rohkem ise otsustada, kes, mida, kus ja kuidas tohib Eestis osta või tarbida.

Tähelepanuväärne on uuringu läbiviija sõnul, et müügi- ja reklaamipiirangute leevendamise pooldajaid on karmistamise pooldajaist enam. „49% vastanuist leiavad, et inimesed peaks saama rohkem ise otsustada oma tarbimis- ja ostmisvõimaluste üle, samas kui vaid 10% soovib suuremat riiklikku reguleerimist. 33% leiab, et praegune olukord on paras ning 8% ei osanud hinnangut anda,“ ütles uuringu läbiviija, Havas Estonia uuringute juht Mauri Sööt.