Autor: Marianne Liibert • 21. oktoober 2019

Kairi Killing on tegelenud sotsiaalmeedia turundusega nii kliendi kui ka agentuuri poolel kokku juba üheksa aastat, keskendudes viimastel aastatel just mõjuisikuturundusele. Koos Rainer Olbriga räägib ta Kommunikatsioonijuhtimise Aastakonverentsil mõjuisikute ajastust kommunikatsioonis ehk kuidas Instagramis oma lugu edastada.

"Vahet ei ole, kas sa müüd jäätiseid, treeningriideid, autosid – enamik Eesti ettevõtteid on aru saanud, et mõjuisikutega võiks koostööd teha ja mingil kujul seda ka teevad," sõnas Killing. Ta tõi välja, et 81% turundajatest peab koostööd mõjusikutega efektiivseks, ning lisas, et ebaefektiivsue puhul kipub probleem olema pigem kampaanias või mõõtmises.

Killing tõdes, et mõjuisikuga koostööd alustades kipub olema palju küsimusi. "Täpselt samamoodi nagu mõjuisikutel on küsimus, palju nad raha peaksid küsima, on ettevõtetel küsimus, palju nad mõjuisiku postituse või sisu eest maksma peaksid," ütles Killing.

Ta nentis, et mõjuisikud on erinevad – osad lähtuvad pelgalt kõhutundest, aga õnneks on ka neid, kellel on kujunenud välja konkreetne hinnapoliitika. Aga mis siis ikkagi mõjutab hinda?

Bränd

"Kui mõni mõjuisik helistab mulle, et "Kairi ma ei tea, kui palju küsida selle postituse eest", siis esimese asjana ma küsin temalt vastu, kas talle meeldib see bränd, kas selle brändiga koostöö annaks talle mõjuisikuna mingit lisaväärtust või ei," sõnas Killing. Ta lisas, et brändi ülesehitamine mõjuisikute silmis on äärmiselt oluline, sest tugev bränd tähendab, et mõjuisikud võtavad tihti ise ühendust ja see annab ettevõttele hinnaläbirääkimistel eelise.

Killing nentis, et samamoodi peaksid ettevõtted jälgima, kas mõjuisik omab nendega samu väärtusi ja sama sihtrühma, sest kui neid ei ole, siis asi ei toimi. "Tuleb valida õiged mõjuisikud, kelle sihtrühm reaalselt tunneb huvi sinu toote või teenuse vastu."

Suhtlus

Killing tõdes, et suhtlust ei väärtustata piisavalt ja tõi elulise näite, kuidas see hinda võib mõjutada: "Olen näinud mõjuisikutele seoses koostöödega saadetud kirju, mis on pehmelt öeldes ebaprofessionaalsed. Selle tulemusena pannakse järgmine kord sellele sellele projektile juurde nii-öelda ebameeldiva koostöö maks." Killing soovitas ettevõtetel ise mõjuisikuga suhelda, selle asemel, et lasta agentuuril või kellelgi kolmandal seda teha.

Kairi Killing esineb juba 30. oktoobril Kommunikatsioonijuhtimise Aastakonverentsil.

NB! Registreerides konverentsile 3 või enam osalejat, saad 10% soodustust – registreeru siin!

Koostööformaat

Mõjusikutega saab koostööd teha erineval moel ja erinevad koostööformaadid on ka erineva hinnaga, nentis Killing, ja tõi välja viis erinevat koostööformaati.

Nii ettevõttele kui ka mõjuisikule toob Killingu sõnul kõige vähem kasu see, kui mõjuisikuga tehakse koostööd samamoodi nagu teiste meediakanalitega. "Öeldes mõjuisikule "siin on minu plakat, palun postita see oma feed'i (isegi kui see sinna ei sobi), mis selle hind on", siis on hind alati kõrgem, sest selline postitus ilmselgelt devalveerib mõjuisiku brändi," tõi Killing näite.

Ettevõtte jaoks on Killingu sõnul kasulik selline koostöövorm, mille puhul mõjuisik on müügimees. "Iga kord kui keegi mõjuisiku koodiga sinu e-poest toote ostab ja sulle raha laekub, maksad X summa mõjuisikule," selgitas Killing, ent tõdes, et suuremad tegijad ei pruugi sellise koostöövormiga nõus olla.

Kolmanda koostööformaadina nimetas Killing kampaaniat, kus mõjuisikuga tehakse koostööd natuke pikema perioodi vältel, näiteks kuu aega. "Ja mitte ainult tema ja enda ettevõtte sotsiaalmeediaplatvormidel, vaid viid ta näo ka tänavale. Siinkohal hind on ilmselgelt kõrgem."

Nii rahaliselt kui ka brändi mõttes on Killingu arvates kõige kasumlikum brändisaadikute koostööformaat. "See tähendab, et teed ühe inimesega pool aastat või aasta järjepidevalt koostööd, loote koos sisu ja teete erinevaid kampaaniaid. Jälgijate ja eriti noorte jaoks, kellele ei meeldi reklaam, hakkab meeldima see sisu, mida tehakse, sest see on nii autente," selgitas Killing sellise koostöövormi kasulikkust. Ta tõi näite, et Sportlandil on juba neli aastat olnud kindel brändisaadik ja see on täiesti iseenesestmõistetav, et iga kuu on tema kanalis mingid postitused seoses Sportlandiga. "Ja need ei karju "reklaam", sest need on nii autentsed, kuna ta on alati kõikides meie aktsioonides kaasas. Ta on osa meie perekonnast, mitte ei ole lihtsalt meediakanal."

Sisu

"Mõnikord mulle tundub, et turundusinimesed väga ei mõtle selle peale, mida nad mõjuisikutel postitada paluvad. Bänner kirjaga "siin on tooted, tule osta" ei ole väärtuslik sisu ei mõjuisiku, tarbija ega sinu jaoks. Seega postituse hind on kõrgem," sõnas Killing. Ta soovitas iga kord mõelda, kuidas mõjuisik reaalselt tootega seotud on. "Kui sa lood sisu, mis annab väärtust nii tarbijale, ettevõttele kui ka mõjuisikule endale, siis see muudab alati hinna natuke soodsamaks."

Paratamatult kerkib küsimus, kes toodab materjali. "Mõjuisikutega koostööd tehes unustatakse tihti ära, et sa ei osta ainult meediapinda, vaid tegelikult ostad sinna juurde ka produktsiooni," ütles Killing. Eestis on tema sõnul palju mõjuisikuid, kes teevad väga hea kvaliteediga foto- ja videomaterjali ning neile produktsioonitasu maksta on mõistlik juba seetõttu, et kui nad on endale sotsiaalmeedias ehitanud suure auditooriumi, siis ilmselgelt nad teavad, mis sotsiaalmeedias toimib.

Produktsioonist rääkides tõstatas Killing küsimuse, kas telereklaami ja sotsiaalmeedia sisu erineb. "Mina leian, et erineb suuresti. Olen viimased kaks aastat Sportlandis igapäevaselt sotsiaalmeediaga tegelenud. Testime klassikalisi reklaamiformaadis asju ja siis testime sotsiaalmeedia inimeste loodud sisu. Sotsiaalmeedias töötab vähemalt meil sotsiaalmeedia sisuloojate produktsioon paremini."