Klounaad on kommunikatsiooni trump

Temaga on rahul umbes 40% ameeriklastest ja nii madala rahulolu korral on raske tagasi valituks saada, eriti kui vastas on vähegi karismaatiline kandidaat. Samas tuleb Trumpi puhul öelda, et see toetus, mis tal on - see on väga tugev. Seda valijaskonda ei huvita, mida Trump valesti teeb. Nad on veendunud, et Ameerika Ühendriikide poliitiline süsteem on nagunii mäda ja seda ei paranda miski. Seda peegeldab 10-15% vahele jääv usaldusreiting Kongressi vastu. Eestis on samuti usaldus Riigikogu ja valitsuse vastu mõnevõrra madal, aga see on siiski kordi suurem kui USA elanikkonna toetus Kongressile.

See ei ole kindlasti ainult Ameerika probleem. Seda, kuidas toimib täna meedia, suudavad ära kasutada uue põlvkonna poliitilised liidrid väga paljudes riikides alates Suurbritannia peaministrist Boris Johnsonist ja lõpetades Itaalia asepeaministri Matteo Salviniga. Eks me oma kodukamaral ja lähistel näeme ka igasugu edukaid katseid kaaperdada avalikku tähelepanu väga lihtsate provokatsioonide kaudu. Kui nende käitumist kritiseerida, siis enda kaitseks ei olegi neil muud öelda, kui et meedia nii toimib ja see on ainus võimalus eetrit saada. Neil on teatud mõttes õigus. See ei ole nende ainus võimalus, aga see on võimalus. Ja kuna see toimib, siis seda ka tehakse. Provotseeritakse selleks, et saada võimalikult palju avalikku tasuta eetrit ja tähelepanu.

Ärimudeli tõttu. Väga raske on midagi ette võtta, sest juba 19. sajandi keskpaigast saadik on ajakirjanduse ja meedia ärimudel selline, et valdav osa rahast tuleb reklaamist. See omakorda tähendab, et tuleb mistahes hinnaga hõivata inimeste tähelepanu. Ja mida on tähelepanu hõivamiseks vaja? Provokatsiooni, konflikti, verd, vägivalda, seksi.

Varem hoidis poliitikuid tagasi hirm oma maine ja poliitilise tõsiseltvõetavuse pärast. Kardeti, et poliitikauudistes hakatakse neid kehvemini kajastama. Täna poliitikud neid tagasilööke enam ei karda. Näiteks Itaalia asepeaminister Salvini käis terve suve mööda Itaalia randasid palja ülakehaga ringi ja tegi kampaaniat. Kogu sotsiaalmeedia oli seda täis ja ta on praegu kõige populaarsem poliitik.

Inimesi ei huvita, mida poliitiku kohta kirjutatakse. Valimiskasti juures see ei loe, et ajalehe juhtkirjas teda amoraalseks või ebamõistlikuks nimetati. Valijale läheb korda see, et poliitik ründab neid, kes justkui ei kaitse tavainimese huve.