Autor: Marianne Liibert • 21. oktoober 2019

Kommunikatsioon on muutunud meelelahutuslikuks. Meediatarbija nõuab pilte, videoid ja bravuurikaid pealkirju. Ja keegi enam ei vaja vana head “tõsist” pressiteadet. Sel aastal räägime Kommunikatsioonijuhtimise Aastakonverentsil "klounide ajastust" ehk kuidas meediatsirkuse areenil mõjusalt sõnumeid edastada.

Keskendutakse järgmistele teemadele:

Kuidas Instagramis oma lugu edastada? Loovkollektiivi Hooligan Hamlet asutaja ja reklaamiagentuuri Imagine\TBWA partner Rainer Olbri (Metsakutsu) ning Sportlandi digiturunduse juht Kairi Killing räägivad sellest, kuidas suunamudijate abil oma sõnumeid edastada ja mida peab Instagramis lugude jutustamisel silmas pidama.

Trumpi ajastu: kus on klounaadi piirid poliitilises kommunikatsioonis? Trump, Johnson, Helme, Salvini, jt – kõik nad on püüdnud valijate hääli provotseerivate sõnumitega. Meedia neelab provokatsioonikonksu kenasti alla ja selle tulemusena on poliitilisest kommunikatsioonist järjest rohkem saanud meelelahutus. Kas see, mis töötab USAs, töötab ka Eestis? META Advisory partner Andreas Kaju räägib, kuidas sellises keskkonnas tõsiseid sõnumeid edastada.

Klikimagnetid Eesti meedias: mida panna pealkirjaks? On teada tõde, et suur osa lugejaid pealkirjast kaugemale ei jõuagi. Samas sageli ei lähe pealkiri ja artikli juhtmõte omavahel üldse kokku. Klikisäästja juht ja Eesti Väitlusseltsi juhataja Herman Kelomees teeb ülevaate pealkirjadest ja pealkirjades esitatavate faktide tõepärasusest ning toob välja trendid, kuidas pealkirjade stiil Eesti meedias viimasel ajal muutunud on.

Kommunikatsioonijuhtimise Aastakonverents – registreeru siin!

NB! Kuni 21. oktoobrini kehtib soodushind. Registreerides konverentsile 3 või enam osalejat, saad lisaks 10% soodustust.

Uudised kui meelelahutus – kui tõsiseltvõetav on meedia? Postimehe peatoimetaja Peeter Helme ja ERR uudiste peatoimetaja Liisu Lass arutlevad paneeldiskussioonis selle üle, mille alusel uudiseid valitakse ja milliste teemadega on üldse lootust uudiskünnist ületada. Miks meedia järjekindlalt provokaatorite visatud konksud alla neelab? Kas tõsiste (kuid igavate) teemadega on võimalik meedia tähelepanu võita?

Kuidas kommunikeerida heategevust? Käesoleva aasta üks enim tähelepanu saanud inimene on väike Annabel, kelle geeniraviks kogusid head annetajad rohkem kui kaks miljonit eurot. Abivajajaid on palju, aga vaid vähestel õnnestub avalikkuse tähelepanu ja poolehoid võita. Mis tegi Annabeli eriliseks ja mida on sellest loost teistel abivajajatel õppida? Siiri Ottender-Paasma Tartu Ülikooli Lastefondist toob kuulajateni väikese Annabeli case study.

Eesti-Läti alkosõja juhtum ehk kuidas paistab alkosõda Läti poolt vaadatuna? Esineb Mediju Tilts kaasasutaja Filips Rajevkis (Läti). Eesti ja Läti on muidu rahumeelsed naabrid, aga lisaks kunagisele “kilusõjale” on nüüd käimas alkosõda. Eestis on alkoholiaktsiisi ja alkoturismiga seotu üks enim meediakajastust saanud teemasid. Kuidas paistab seesama asi Läti poolelt? Mis mulje oleme jätnud lõunanaabritele?

Kuidas kommunikeerida oma ettevõtte tulevikuvisiooni? Kuidas saab autotootja Tesla firma väärtus olla suurem kui Fordi või GM oma – kuigi Tesla on kahjumis ja müüb autosid 99% vähem kui vanad kuulsad autofirmad? Põhjus on investorite usus helgesse tulevikku – ehk meediamullis, kui soovite. Idufirmade edu taga on sageli omanike oskus maalida ettevõtte helgest tulevikust usutav pilt. Kuidas seda teha? Idufirmade paneelis astuvad üles disainiagentuuri Fraktal ning veebiteenuse Voog asutaja ning logistika-startup'i Sixfold kaasasutaja Tõnu Runnel ning ettevõtja ja muusik Fred Krieger.