Autor: Marianne Liibert • 7. oktoober 2019

Kommunikatsiooni retsept on respekt

Kommunikatsioonijuhtimise Aastakonverentsi esineja Rainer Olbri ehk Metsakutsu, kes lisaks muusikukarjäärile on loovkollektiivi Hooligan Hamlet asutaja ja reklaamiagentuuri Imagine\TBWA partner, rääkis kire ja respekti rollist koostööpartnerite leidmisel.
Rainer Olbri, Juhani Särglep ja Katri Kats sotsiaalmeediakonverentsil ONLINE.
Foto: Tiit Motus

„Selleks, et teha lahedaid asju, on vaja igasuguseid erinevaid ressursse. Tavaliselt on nii, et kui tahame midagi hästi ja odavalt, siis see tuleb väga aeglaselt. Kui tahame midagi odavalt ja kiirelt, siis see tuleb väga halvasti. Kui me tahame midagi kiirelt ja hästi, siis see on väga kallis,“ sõnas Olbri ja tõstatas küsimuse, kuidas saaks teha asja, mis on kiiresti tehtud, üliodav ja megahea.

„Tegelikult sellele on väga lihtne lahendus. Selleks on meil vaja kirge. Loomulikult on see hästi klišee mõte, et teeme kirglikult ja mingi hetk hakkavad suured rahamäed tulema, aga tegelikult peab olema kirglik selle asja suhtes, mida sa teed,“ selgitas Olbri. Tema sõnul peab tootja nii või teisiti oma tööd kirglikult tegema, aga turundusjuht ise peab samuti kirglik olema. „Kogu projekti kulgemine hakkab peale just turundusjuhist. Kui tema on selle projekti elluviimisel kirglik ja lükkab kõrvale muud ambitsioonid nagu numbrid, raha ja heakskiit Euroopa kontoris, siis juhtuvad ägedad asjad,“ arvas Olbri.

Suhtlemine koostööpartneriga

Olbri tõi välja, et suhtluses turundusjuhiga peab esiteks olema kahepoolne respekt: „Turundusjuht ei saa võtta ühendust arvamusliidri või produktsiooniettevõttega stiilis „jou me tahaks mingit üliägedat asja ja meil on tegelikult see värk, et see peaks nagu 1. juunil valmis olema, davai tehke ära“.“

Kuidas suunamudijate abil oma sõnumeid edastada ja mida Instagramis lugude jutustamisel silmas pidada? Rainer Olbri räägib sellest juba 30. oktoobril Kommunikatsioonijuhtimise Aastakonverentsil.

Soeta soodushinnaga piletid siit!

Olbri meenutas koostöös Nike’ga tehtud projekti, mille eelarve oli täpselt 0 eurot. Tekib küsimus, kuidas sellised asjad võimalikud on? „Suur roll oli tollasel Nike Baltikumi turundusjuhil, kes oli ülikirglik nende asjade suhtes, mis ta ette võttis. Liisa rääkis, et uuringute põhjal on koolilaste ülekaalulisus probleem ja tahaks sotsiaalse poole ka kõigesse sellesse sisse pookida, et noored rohkem liigutaksid ja oleksid tervislikumad. Ehkki Euroopa kontorist ei olnud antud mingit eelarvet ega rohelist tuld Noortejooksule ägeda eelaktsiooni korraldamiseks, võttis ta Hooligan Hamletiga ühendust ja ütles, et kui me leiame selle videoprojekti jaoks aega, siis ta teeb omalt poolt kõik võimaliku, et projekt õnnestuks," kirjeldas Olbri, kuidas turundusjuhi kirg võib ka agentuuri nakatada.

Teise olulise asjana nimetas Olbri läbipaistvat suhtlemist: „Kui on madala või nullilähedase eelarvega projekt, siis see ei tohi saladuskatte all olla tellija jaoks ülimalt kasumlik projekt. Kui lepitakse kokku videoprojekt sotsiaalmeedia tarbeks, siis ei tohi sellega selja taga telesse minna. Turundusjuht ei tohi infot varjata. Madala eelarvega projektid peavad olema hästi läbipaistvad ja selgelt kommunikeeritud, et kõik saaksid samamoodi aru, mida tehakse ja kuhu sellega jõuda tahetakse."

Minimaalse rahastusega, kuid kirega tehtud töö võib tulevikus uksi avada

„Ma olen seda meelt, et kui sa oled milleski väga hea, siis ära mitte kunagi tee seda tasuta – välja arvatud siis, kui see on lahe ja sul on aega,“ julgustas Olbri tegema ka selliseid projekte, mis esmapilgul suurt rahalist kasu ei too. Ta lisas, et enne sellise projektiga tegelema hakkamist tuleb kindlasti plussid ja miinused enda jaoks paika panna. "Seda peaks tegema turundusjuht enne kui ta oma ideega kellegi poole pöördub ja seda peaks tegema ka tootja või influencer, kui talle sellist projekti pakutakse. Kui plusse on rohkem kui miinuseid, siis tuleks projekt ette võtta," andis Olbri nõu.

"Läbi viidud projektidele mõeldes ma üle kahe miinuse enamasti ei saa. Üks suuremaid miinuseid väga tihti ongi see, et sa ei saa sealt raha. Ja teine suur miinus on see, et see kulutab su aega,“ tõi ta välja peamised kitsaskohad.

Projekti puhul on lisaks rahale tähtsad need neli asja

Projektiga kaasnevatest võimalikest plussidest rääkides nimetas Olbri neli asja, mille puhul tasub kaaluda projektiga tegelemist isegi siis kui rahastus on minimaalne.

1. See projekt avab sulle uksi. Pole oluline, kui palju või kas selle eest üldse raha saab, aga kui saad selle asja enda portfooliosse, võib see sinu jaoks tekitada uusi projekte, mille eest saab juba rohkem raha küsida.

2. See projekt ehitab sinu portfooliot. Seal kus on, sinna tuleb juurde. Kui sinu portfoolio loob kuvandi rahvusvaheliste brändide video ja produktsiooniettevõttest, kus on ülilahedad asjad, mis on sinu käekirjaga tehtud, siis lõpuks tulevadki sellised projektid sinu lauale, mis räägivad sama keelt ja on samas käekirjas.

3. See projekt loob sõprust. Näidates, et oled võimeline tegema vingeid asju ilma tellijaid tühjaks nöörimata, kasvatab see kahepoolset suhet ja respekti, mis toob lauale tasulisi projekte, mis lõppkokkuvõttes selle tasuta projekti nii-öelda tagasi teenivad.

4. See projekt parandab maailma. Projekte raha eest tehes dikteeritakse tihti ette, mida teha tuleb, aga kui teed sellise projekti, millesse ise suhtud kirglikult ja millel on mingi suurem agenda, on jälle tegemist plussiga.

Soovitused turundusjuhtidele, sisu loojatele ja tootjatele

Olbri sõnum turundusjuhtidele oli järgmine: „Ei ole mõtet sellise projektiga inimeste poole pöörduda, millesse ise kirglikult ei suhtu. Aga kui ise suhtute asja kirglikult ja ambitsioonikalt ning sellel on mingisugune suurem agenda, tahate reaalselt midagi saavutada või Euroopa kontorile näidata, et Baltikumis tehakse ka lahedat asja, siis ma arvan, et ei ole väga palju neid influencer'eid, kes ütleks, et mind ei huvita sinu bränd ja sa oled jumala mõttetu asjaga minu poole pöördunud.“

Influencer'itele, tootjatele ja sisuloojatele andis Olbri samuti asjaliku soovituse: "Mõtle alati läbi, millised on projekti plussid ja miinused. Ei ole mõtet tegeleda projektiga, kui see ei too kasu ega tulu ja kui see bränd ei kõneta sind. Aga kui on projekt, kus sa tõesti näed enda jaoks kasutegurit ja mis on kooskõlas sinu sisemiste väärtustega, siis kindlasti tasub neid projekte ette võtta. Niimoodi sünnivad lahedamad asjad, mis lõppkokkuvõttes parandavad kogu turundusmaastikku."

Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Laura ReiterBestmarketing.ee toimetajaTel: +372 5561 9490
Maarit EermeBestmarketing.ee juhtTel: +372 514 4884
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561
Cätlin PuhkanBest Marketingi turunduslahenduste müügijuhtTel: +372 5331 5700