Autor: Raido Tamar • 29. august 2019

Kui soovid saavutada Google’is paremaid positsioone, siis pead endiselt mängima Google’i reeglite järgi. Üle 15-20 aasta on Google’i algoritmi üks peamiseid faktoreid olnud domeeni ja optimeeritava sisu-, kategooria- ja tootelehtede väliste viidete kvaliteet.

Väga lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et mida rohkem autoriteetseid või relevantseid viiteid ehk linke viitab sinu lehele, seda paremad positsioonid saavutad Google’is.

Selles artiklis ei peatu me pikemalt, mis on väline viide ehk link. Seda saab kergelt googeldada või õppida SEO baaskoolitusel, kus sellest räägitakse põhjalikumalt.

Kvaliteetne sisu ega hea leht ei too linke niisama

Viidete arvu kasvatamiseks, teisisõnu linkide ehitamiseks (inglise keeles link building), soovitatakse Eestis tihtipeale luua kvaliteetne sisu, mis koos hea toote või teenusega peaks iseseisvalt linke tooma. Paraku juhtub seda väga harva. Kvaliteetseid viiteid on raske saada ning üheks lihtsamaks mooduseks seda teha on sisuturunduse artikleid avaldades. Küll aga on sisuturunduse hinnad viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning linkide ehitamine on sellisel kujul muutunud üpriski kulukaks.

Kogus ≠ autoriteetsus

Mida rohkem linke viitab lehe suunas, seda autoriteetsem on leht? Tunduks lihtne. Tegelikkus on kaugel sellest. Viimaste aastate Google’i otsingumootori algoritmi uuendused on liikunud suunas, milles optimeerimiseks tuleb kasutada linke kvaliteetsetelt ja relevantsetelt lehtedelt. Läbimõeldult viidates. Madala kvaliteediga ning koguni spämmi väärsed viited ei aita enam edasi, seetõttu on linkide ehitamine muutunud kogemust nõudvaks tegevuseks.

Eestikeelsetes otsingutulemustes on järjest enam kõrge autoriteetsusega lehti

Miks otsingutulemusi vallutavad Delfi, Postimehe või Malluka postitused? Nende ja mitmete teiste suuremate uudisteportaalide suunas viitab tuhandeid teisi autoriteetseid veebilehti.

Mallukas on pikaajaliselt populaarne blogija, kelle domeeni suunas viitab hetkel üle 500 erineva veebilehe. Keskmiselt viitab Eesti väiksema uudisteportaali või keskpäraselt populaarse blogija domeeni suunas vaid mõnikümmend veebilehte.

Mallukas.com suunas viitavate autoriteetsete veebilehtede seast leiab suure osa Eesti populaarsematest uudisteportaalidest nagu Delfi.ee, Postimees.ee, Aripaev.ee, Geenius.ee, Ohtuleht.ee jne. Näiteks Õhtulehe link artiklis LÕPUTU KOHTUJAMA! Mallukas Maalehe nõudest: enne ma söön oma mütsi ära, kui sellise summa maksan! mallukas.com suunas:

Lisaks näide autoriteetse Tartu Ülikooli domeeni ut.ee sisulehelt BLOGI, FOORUM JA MIKROBLOGI (TWITTER):

Autoriteetsetel lehtedel olev sisu tuleb oluliselt kergemini otsingutulemustes välja, sest antud väliste viidete läbi saadud autoriteetsus on “Google’i silmis” kõrge usaldusväärsusega. Usaldusväärsed otsingutulemused on Google’i üks peamiseid eesmärke.

Lingid on pikaajaline turundusinvesteering

Üldiselt on Google küllaltki umbmäärane selles osas, mis mõjutab otsingumootoris tulemuste reastamist, seevastu väliste viidete puhul on tulnud selged signaalid, et see on üks tähtsamaid faktoreid. Erinevad algoritmi faktorite uuringud näitavad, et lingid on seda ka olnud viimased 20 aastat. Kas ka järgmised 10-20 aastat? Seda on raske prognoosida, aga tõenäosus on suur.

Seega on väliste viidete läbi ehitatav autoriteetsus pikaajaline turundusinvesteering, eriti kui väliseid viited toovad lisaks otsingumootoritele optimeerimise ka muud kasu.

Lingid on tihtipeale suurim puudujääk välistel turgudel optimeerimisel

Optimeerides lähiturgudele või inglisekeelsetele otsingutele, on Eesti ettevõtete peamiseks probleemiks vähene linkide arv ja seeläbi madal veebilehekülje autoriteetsus. Sajad viited ettevõtte .ee domeeni suunas ei tähenda, et näiteks uus .fi domeenil olev veebileht hakkab Soome turul kergesti välja tulema. Linkide ehitamise protsessi tuleb Soome turule suunatud lehega uuesti alustada.

Skandinaavias on linkide ehitamine väga kallis. Sisu avaldamine koos linkidega on kulukas ja linkide ehitamisega tegelevad spetsialistid on kallid. Lähiturgudest on veel Läti väliste viidete tase küllaltki sarnane Eestile, aga näiteks Leedus on ees ootamas SEO osas teadlikum turg kui Eestis. Seal on erinevates valdkondades kõrgeid positsioone saavutanud lehtedel palju kvaliteetseid linke.

Leedu ettevõtted valdavad paremini linkide ehitamist

Analüüsides linkide ehitamise tegevusi Eesti ja Baltikumi ettevõtete seas, paistab silma Leedu ettevõtete läbimõeldud linkide ehitamise tegevus. Leedu ettevõtete päringud linkide ehitamiseks Eesti suunal on viimastel aastatel kasvanud ning näha on, et planeeritud tegevused on oluliselt rohkem läbimõeldud kui Eesti ettevõtetel, kes soovivad siseneda lähiturgudele.

Leedu e-pood Eestis bikko.ee on läbimõeldud viidete asukohtasid, ankurtekste ja relevantsust arvestades tõstnud väliste linkide arvu. Näiteks Arvutimaailma artiklis Soovitused neile, kes ostavad jalgratast internetist kasutavad viidet “jalgrataste müük”:

Viide Lõunaeestlane.ee lehel olevast artiklist Soovitused neile, kes ostavad jalgratast internetist:

Lisaks lingid mitmetest teistelt veebilehtedelt.

Linkide ehitamine ei tohi olla ainuke primaarne SEO tegevus

Linkide ehitamine on ainult üks faktor ja ei saa olla ainuke SEO tegevus. Palju oleneb ka projektist. Mitmed lehed võivad vajada teisi tegevusi. Juba kõrge autoriteetsusega leht, mille suunas viitab palju linke, võib saavutada kiireid SEO võite positsioonide tõusmise asemel hoopis mujal valdkonnas. Madala autoriteetsusega leht, millel on väga hea lehesisene optimeerimistöö ja kvaliteetne sisu, ei pruugi kõrgeid positsioone saavutada ning vajab esmajoones linkide ehitamise tööd.

Tutvu Raido Tamari koolitusega: SEO baaskoolitus – veebide ja e-poodide otsingumootoritele optimeerimine