Silja Oja • 16. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Peter Kentie: Rahvusbränd toimib ainult siis, kui see kasutajate poolt omaks võetakse

Peter Kentie  

EST-.kontseptsiooni autor Peter Kentie analüüsib põhjalikult Eesti brändi ümber toimuvat, nii disaini- kui kommunikatsiooni vaatevinklist. Avalikustamine tagab või põrmustab brändiprojekti edu, ütleb ta.

Peter Kentie esineb 17. märtsil koos Alari Orava ja Piret Reinsoniga Passwordi paralleelsessioonis. Turundajatele mõeldud praktilise workshopi teemaks on "Kuidas kasutada Eesti brändi tööriistakasti". Registreeri end: www.password.ee 

Siinkohal mõned Kentie mõtted Äripäevas ilmunud artiklist:

Esiteks: päev enne nädalavahetust ei ole hea aeg uute asjade tutvustamiseks, ning seda mitte seetõttu, et tegu oli 13. kuupäeva ja reedega. Mina oleks eelistanud teisipäeva, mis oleks jätnud inimeste ja sidusgruppidega suhtlemiseks piisavalt aega. 

Kohabränd on miski, mis on kõigi oma, seega on loojatel suisa sotsiaalne kohustus kõike avalikult jagada ning oma ideed ka siis toetada, kui kriitikanooled saabuma hakkavad. Seda tuleb teha.

Brändi loomine maksti kinni riigieelarvest, seega tuleb ühiskonnale tehtud töö väärtust väga hoolikalt selgitada. Brändi ei looda niisama või ilusa logo või kena fondi pärast. Bränd peab looma rahvale äratuntava identiteedi, mis antud juhul peaks aitama ka riiki nii globaalselt kui ka kohalikul tasandil nähtavamaks muuta. See peaks tekitama inimestes uhkust ja nende enesehinnangut tõstma, see peaks professionaale, tudengeid, investoreid ja muid selliseid inimesi riigist huvituma panema. See peaks võimaldama riigi lugu ladusalt, järjekindlalt ja inspireerivalt rääkida. Kohabränd on tugev vaid siis, kui inimesed seda aktsepteerivad ja kasutavad.

Esitlus on kõigest üks projekt suurema projekti sees. See pole edvistamise või eputamise koht. Selle eesmärk on inspireerida teisi su tööd kasutama ja see vajab korralikku taktikat. Viimaste elementide hulgas esitletud rändrahn tekitas pehmelt öeldes avalike suhete probleemi, sest see tõmbas endale kogu ajakirjanduse ja avalikkuse tähelepanu. Kogenud PR-tegija teab, kuidas sellised asjad käivad. Ajalehe fotograaf otsib seda ühte head klõpsu, mis kõike esindaks, ning kui teda ei juhendata, siis liigubki raskuskese rändrahnule ning kõik keskenduvad vaid sellele ühele elemendile. "Nad tegid 200 000 eest sellise asja?" Selline reaktsioon oli ennetatav. Detailidele keskendumine on väga oluline. Tuleb mõelda vastuvõtja, mitte teate edastaja vaatepunktist.

Rändrahn  

Rahvas ja kõik olulised sidusrühmad ootasid EASilt logo ja reklaamlauset, sest kohabrändid tavaliselt sisaldavad selliseid asju. Kui kumbagi aga pole ning neid pole isegi soovitud luua, tuleks pakutud alternatiivi hästi hallata ja tutvustada. Kui sa teed identiteedielemetidega tööriistakasti, siis näita, kuidas neid tööriistu päris elus kasutada.

Kõige olulisem reegel on siiski mitte midagi reedel esitleda, kui sul just midagi varjata pole. Kui aga nii läheb, siis peaks sul olema ka julgust oma idee eest seista. Kaitske, seiske ühtsena, vastake Facebooki kommentaaridele heade argumentidega, öelge, et te kuulate neid ja õpite nende kriitikast. Kui kõik emotsioonid on lahtunud, siis tegutsege kiirelt ja näidake Eesti brändi töökasti uut versiooni. Vaikimine ei ole mitte nutikas, vaid kahjulik. Kui sa oma töö sotsiaalmeedia pasarahe alla jätad, arvavad inimesed, et sa ise ka ei usu sellesse.

Loe täispikka artiklit Äripäevast: "Tumedad pildid. Ei soojust, ei nalja"

Jaga lugu:
BEST MARKETINGI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestmarketing.ee toetajad:

Enimloetud
Maarit Eerme
Maarit EermeBestmarketing.ee juhtTel: +372 51 44 884Maarit.eerme@aripaev.ee
Hando Sinisalu
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561hando@best-marketing.com
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanBest Marketingi veebireklaami müügiijuhtTel: +372 5331 5700catlin.puhkan@aripaev.ee
Helen Külaots
Helen KülaotsBest Marketingi kaasautorTel: +372 523 1550helen@best-marketing.com