Ametlike dokumentide tõlkimist tarvis peaaegu igal alal tegutsevatel ettevõtetel, sealhulgas turundus- ja reklaamiagentuuridel näiteks lepingute või volituste tõlkimisel.
Uurisime tõlkebüroo Scriba juhilt Kudrun Tammelt, kuidas orienteeruda dokumentide tõlkemaailmas ning mida toob kaasa uue vandetõlgi seadusega 2015. aastal kehtima hakkav ametlike dokumentide võõrkeelde tõlkimise kord.
Ametlike dokumentide tõlkimist tarvis peaaegu igal alal tegutsevatel ettevõtetel, sealhulgas turundus- ja reklaamiagentuuridel näiteks lepingute või volituste tõlkimisel.
Esmalt tasub välja selgitada täpsed nõuded, mida välismaa asutus, ettevõte või kool dokumentide tõlkelt nõuab. Eestil on mitmete riikidega sõlmitud õigusabilepingud, tänu millele aktsepteeritakse meie asutustes väljastatud ingliskeelseid dokumente (näiteks sünni- ja abielutõendid) välisriigis algsel kujul ning lisaks polegi midagi tarvis. Täpsemat infot õigusabilepingute kohta saab Välisministeeriumi kodulehelt.
Tõlgete mahtu arvestab büroo algteksti põhjal standardlehekülgedes, mis koosnevad 1800 tähemärgist ja tühikust ning tuleneb vanadest trükimasinalehekülgedest, millele mahtus 60 tähemärki 30 reas. Standardlehekülje-põhine arvestus ning täpsed kokkulepped kaitsevad nii tõlkijat kui ka klienti, sest tõlke pikenemine või lühenemine ei mõjuta lõplikku hinda ning algses pakkumises kirja pandud hind on ka see summa, mis jõuab arvele.
Tõlkebüroo Scriba tõlketeenuse hinna sisse kuulub ka toimetamine ehk tõlke väljastamisel vaatab tõlkijalt saadud teksti põhjalikult üle toimetaja ning kliendihaldurgi heidab enne kirja välja saatmist tõlkele kriitilise pilgu peale ja teeb väljastusülevaatuse. Meile on oluline teenuse kvaliteet, lepingutingimuste täitmine ning eelkõige klientide rahulolu.
www.scriba.ee
Autor: Gerli Ramler, Silja Oja

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Best Marketing esilehele