Kristel Martis: Turundaja moraalsest kompassist
„Me peame rääkima turundaja, suunamudija ja ka kommunikatsiooniinimese vastutusest. Vastusest oma brändi, ühiskonna ja ka iseenda ees,“ kirjutab Kristel Martis arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Loe AI kokkuvõtet
Kristel Martis arutleb turundajate, suunamudijate ja kommunikatsioonitöötajate vastutuse üle brändi, ühiskonna ja iseenda ees. Ta rõhutab digiajastul sõnade ja visuaalide olulisust, eriti arvestades tehisintellekti mõju. Martis toob esile kliimakriisi, vähemuste õiguste ja demograafilise kriisi teemad. Ta kritiseerib Eesti vähest toetust kliimaneutraalsusele ning rõhutab turundajate rolli vastutustundliku tarbimise edendamisel. Oluline on keskenduda kestlikkusele ja kohaliku väärtustamisele. Martis rõhutab, et turundajate ülesanne on säilitada oma kognitiivne võimekus, toimetades tarku tarbimissõnumeid ja julgedes seista moraalse kompassi eest.
Tänases killustatuses, mida iseloomustab lisaks hedonistlikule maailmavaatele ühtse väärtusruumi murenemine, on igal väljaöeldud sõnal ja visuaalil oluline kaal. Eriti arvestades, et sisuliselt iga turundusväljund on digitaalne ning sinna paisatud andmeühik muutub osaks tehisaru (TI) poolt kasutatavaks teadmuseks. Kuna TI reguleerimiseni läheb veel aega, siis on inimeste vastutus seda enam oluline.
Väärtuste ja vastutuse heaks lakmuseks on keerulised, polariseerivad teemad, nagu kliimakriis, vähemuste õigused, aga ka demograafiline kriis. Siin peaks iga turundaja kujundama oma brändile ja ka iseendale väärtusruumi, mille eest järjepidevalt hoolitseda.
Eesti uhkustab vastupanuga
Kuigi viimasel ajal on klimaatiline kestlikkus jäänud globaalsete konfliktide varju, ei ole see siiski olematuks muutunud. Lõppenud suvi oli jälle globaalselt mõõtmisajaloo kuumimaid, jäädes alla vaid 2023 ja 2024 suvele. Sadu miljoneid inimesi elab paikades, millele juba lähitulevikus ennustatakse elamiskõlbmatuid temperatuure. See omakorda suurendab globaalsete sõjaliste riskide ohtu. Kliimaprobleemide põhjustatud toiduainete hinnatõusud on juba kohal.
Meie oleme oma kliimaskeptilisuse üle aga uhked – Eesti on ainuke ELi riik, kus kliimaneutraalsuse eesmärke toetab alla poole elanikkonnast. Oleme pahased ning laseme vaenulikel jõududel sellele pahameelele hagu alla panna ELi seadusandluse pärast, mis peaks meid sundima mõistlikumalt käituma.
Kurb on olnud näha, kui ESG reeglite õgvendamisel ruttasid nii mõnedki turundajad kuulutama, et – ei, ei, kestlikud sõnumid ja tooted ei kõneta enam tarbijat. Tarbija ei vaja neid. Kuidas saakski tarbija neid vajada, kui me ise vastupidist kinnitame?
Konkreetsemaks minnes – hiljuti võttis Euroopa komisjon vastu 2 kestlikkusega seotud rakendusaktide kohustust. Üks puudutab otseselt moeturundust, tekstiilijäätmete ringluseks tootjavastutuse süsteemi loomist, teine toiduturundust – toidujäätmete vähendamist 30% jaekaubanduses, kodumajapidamistes ja restoranides. Tekstiilijäätmete omavastutuse süsteemi loomise eesmärk on tootjad ja kaupmehed kui toote turule laskjad panna vastutama ka nende kokku kogumise ja utiliseerimise eest.
Toiduturunduse valdkonna ees seisavad analoogsed, tihti vastuolulised, väljakutsed. Eesti pered viskavad aastas ära umbes 26 kg toitu inimese kohta. Ja teisalt liigume koos ülejäänud eurooplastega ülekaalulisuse ja rasvumise suunas. Eestlastest 45% on ülekaalulised, 23% rasvunud. Valdkonna turundajad peaksid keskenduma sellele, kuidas läbi tootearenduse, pakendi, väljapanekute ja pidevate sõnumite nügida tarbijaid tervislikemate valikute ning väiksema raiskamise suunas.
Pean äärmiselt oluliseks, et mõlema eesmärgi poole liikumisel võetaks nii riigi tasandi töörühmades kui ettevõtetes laua äärde ka turundajad, kliendikogemuse eest vastutajad ning kommunikatsioonijuhid. Ja mitte selleks, et tekkinud ebamugavad olukorrad või uus süsteem, mis tõenäoliselt toob lisakulusid nii tarbijatele kui ettevõtetele, „maha müüa“. Vaid selleks, et inimesed, kes tihti tarbija peas „ringi luusivad“ ja lisaks numbritele ühiskonna temperatuurist aru saavad, tooksid oma tarkuse otsustusprotsessi kaasa. Seeläbi tekiks omakorda turundajatel täiendav vastutus nügida tarbijate ja ühiskonna arvamust suunas, mis meile inimkonnana õigem on. On aeg välja võtta oma moraalne kompass ning julgeda selle eest seista.
Tark tarbimine algab turundajast
Kuidas sisustada aga targa tarbimise sõnum selliselt, et õnnelikud oleksid nii kasvu vajavad brändid kui hedonistlikud tarbijad? Turundajate vastutus on lisaks tarbimisele õhutamisele näidata ka selle pahupoolt, pakkudes samas lahendusi. Mõtestada lahti kestlik tarbimine, tuua taas au sisse kvaliteet ja kestvus, väärtustada kohalikku ning hoida kommunikatsiooniinimestega ühtset joont.
Hetkel kuum
Häbiväärne on peavoolumeediast lugeda õnnelike Hiina ultrakiirmoe tarbijate rõõmukilkeid, teades, et siia saabuvate rämpsu täis lennukite arv mitmekordistub peagi.
Vastutusest kõneldes ei saa tähelepanuta jätta kõige olulisemat – vastutust turundaja iseenda heaolu ja vaimse terviklikkuse eest. Täna, mil TI võimekus on suurem kui kunagi varem, on äärmiselt oluline säilitada turundajate kognitiivne võimekus ja emotsionaalne intelligentsus, võttes selleks teadlikult aega ja igapäevaselt sellega tegeledes.
Hiljuti tabas mind väikelaevajuhi koolitusel kaarditööd tehes üks mõte. Iidsed inimesed oskasid lugeda taevatähti ning nende järgi õiget kurssi leida. Nüüdseks oleme selle oskuse minetanud ja kasutame tehnoloogiat, mis on täpsem ja kiirem. Siiski peaksime olema valvsad, et me ei kaotaks TI-d kasutades oma võimet lugeda raamatuid ja teisi inimesi. On ju esimesed uuringud, mis tehtud TI lühiajalise kasutamise kohta, toonud välja hirmuäratava kognitiivse võimekuse languse.
Kokkuvõtteks – turundusinimestel on aeg võtta vastutus, enne kui see valik tehakse meie eest.
Saada meile oma arvamuslugu ja võida 4000 eurot!
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.
Konkursil saab osaleda tasuta ning ühe individuaalse võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Peaauhind on 4000 eurot, teine koht 1500 eurot ja kolmas 750 eurot. Lisaks annavad eriauhindu konkursi kaaskorraldajad.
Tööde esitamise hiliseim tähtaeg on 11.11.2025 (k.a). Võistlustöö ja lisaküsimused palume saata: [email protected].
Kõik lood avaldatakse jooksvalt Best Marketingi veebis, uudiskirjas ja sotsiaalmeedias. Need on kõigile tasuta lugemiseks. Parimad tööd leiavad kajastust ka teistes Äripäeva kanalites.
NB! Loe konkursi tingimusi SIIT.
Kaaskorraldajad:
Seotud lood
Heily Aavik: tänased kampaaniad on visuaalselt ja loovuselt halvemad kui 20 aastat tagasi
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Best Marketing esilehele
