Digiligipääsetavuse nõuete eiramine jätab hulga kasutajaid teenusest kõrvale
Alates 28. juunist peavad Eestis tooteid või teenuseid pakkuvad ettevõtted tagama, et nende veebilehed vastavad ELi digiligipääsetavuse nõuetele ning oleksid kasutatavad ka erivajadustega inimestele.
Praegu kehtivad digiligipääsetavuse nõuded üksnes avalikule sektorile, kuid alates juuni lõpust laienevad need ka erasektori veebilehtedele ja mobiilirakendustele. Erand tehakse vaid mikroettevõtjatele ehk ettevõtetele, kus on alla 10 töötaja ja aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot.
Alates 28. juunist 2025 peavad kõik toodete või teenuste ostmist pakkuvad veebikeskkonnad olema digiligipääsetavad. Kas nõuetele vastamiseks piisab pisiparandustest või eeldab see nii kategoorilisi ümberehitusi, et lihtsam oleks ehitada uus e-pood?
B2B-sisuturundusest räägitakse palju. Soovitakse olla nähtav, positsioneerida end eksperdina ja jagada põhjalikku sisu. Praktikas jõuab aga ärikliendini vaid väike osa loodud sisust. Sageli ei ole põhjus ei kanalivalikus ega eelarves, vaid selles, millest ja kuidas räägitakse. Vaatasin üle 2025. aasta Äripäev.ee ja Äripäeva teemaveebide enim loetud sisuturunduslood ning püüdsin mõtestada, mis neid tegelikult ühendab.