Millised olid 2024. aasta meeldejäävaimad turundusteod? 1. osa

Alexela turundusjuht Mariliis Mähhar ütleb 2024. aasta kohta, et üle ega ümber ei saa AI kasutamisest. „Tundub, et brändid katsetavad ja otsivad seda väärtust, mida AI neile pakkuda saab – olgu see sisuloome või visuaalide genereerimine. Katsetamine ongi väga oluline õppimise osa ning ma arvan, et me oleme jõudnud sellel teekonnal sinna, kus turundajad mõistavad, et oma visiooni AI-ga elluviimine ei ole üldse nii lihtne, kui see algselt tundus.“

Teisalt on ta märganud, et aina enam väärtustatakse autentsust, inimlikkust ja näidatakse oma töötajaid brändide taga. „Kindlasti on ka järgmisel aastal huvitav jälgida, kuidas brändid kasutavad AI võimalusi enda jaoks parimal viisil ära, jäädes siiski vahetuks ja enda brändilubadusele truuks,“ avaldas ta lootust.

Mähhari jaoks on meeldejäävamad need turunduskampaaniad- ja aktsioonid, mis haakuvad enda väärtuste, huvide või tegevusvaldkonnaga. „Ma väga hindan Rimi Eesti turunduskampaaniate üleskutseid vähendada toiduraiskamist. Peamiselt on nad jäänud mulle silma oma sotsiaalmeedia tegevustega, kus inspireerivate videotega juhitakse teemale tähelepanu ja näidatakse, et tegelikult saab väga vähese vaevaga anda panuse suuremasse eesmärki,“ tõi ta välja ja lisas, et Rimi laiemalt on jätnud brändina väga uuendusmeelse, autentse ja jätkusuutlikkust väärtustava mulje mulle kui tarbijale.

Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro täheldas 2024. aastal ühe suurema trendina Eesti turundusmaastikul digiturunduse tähtsustamist ja eelkõige AI tähelendu, aga ka LinkedIn’i keskkonna aktiivsemat kasutamist. „Kui veel paar aastat tagasi oli Eesti ettevõtete jaoks LinkedIn vähe kasutatud kanal, siis täna võib vist küll öelda, et äriturunduses kasutatakse LinkedIn’i ja seal sisuloomist järjest enam. Sisu loomisel on muidugi suureks abiks AI, mis on just 2024. aastal saanud hoo sisse,“ märkis ta ja lisas, et AI-st on saanud turundusinimestele võimas abiline, olgu see siis kas sõnumiloomes, ideede kaasamiseks või ka visuaalide kujundamisel ja andmete analüüsimisel.

AI aitab Arro hinnangul säästa aega ja raha, muuta turunduskommunikatsiooni aktiivsemaks ning seeläbi brändi tuntumaks. „Päris keeruline ja pisut isegi hirmutav on mõelda, kui kaugele turundus AI abil liigub ning kas mõne aja pärast suudame inimestena neid AI poolt koostatud turundussõnumeid ja visuaale tõsiselt võtta.“ Teisalt mõtiskleb Arro selle üle, kuidas hakkab AI mõjutama turundusõpet ning kas tulevikus peavad turundusspetsialistid loovuse asemel olema hoopis pigem osavad AI kasutajad ning milline saab selle tulemusena olema loovagentuuride tulevik.

Tallinna Sadam tegeleb peamiselt äriturundusega ning Arro toob välja, et B2B valdkonnas on endiselt kõige olulisemateks turunduskanaliteks otsekontaktid ja strateegiline koostöö. „Koroonakriis naelutas meid arvutite taha ja andis uusi online-võimalusi kohtumiseks. Siiski on viimased aastad näidanud, et online’ist on vähe ja inimesed soovivad siiski kohtuda ka silmast silma,“ tõdes ta. „Olen märganud, et äriturunduses on esile tõusnud konverentside tähtsustamine: ettevõtted püüavad oma sõnumeid edastada konverentsidel esinedes ja/või ka ise konverentse korraldades, lootes nii paremini sihtgrupini jõuda.“ Eriti palju on Arro sel aastal märganud konverentside toimumist keskkonna ja laiemalt kestlikkuse teemadel, aga ka energiavaldkonnas.

Samamoodi on kestlikkuse rõhutamine tema hinnangul tõusnud kesksele kohale turundussõnumites. „Olgu need siis seotud keskkonnasäästu või üldisemalt heaoluga, näiteks vaimse tervise ja tasakaaluga. Turundusjuhid peavad olema aga ettevaatlikud, sest roheväidete kasutamist turunduses hakkab juba varsti mõjutama Euroopa Liidu roheväidete direktiiv, mis Eestis rakendub tõenäoliselt aastal 2028 ja mis keelab üldsõnaliste roheväidete kasutamise, kui väidet ei saa tõendada,“ soovitas Arro.

Tema sõnul tähendab see, et kui kasutada edaspidi näiteks väiteid „keskkonnasõbralik ettevõte“, „mahetoode“ või „kliimaneutraalne teenus“, siis peab tarbijal olema võimalik saada info, kes ja kuidas on selle väide teaduslikult tõendanud. „Tulevikku vaatavalt tähendab see väga põhjalikku turundusauditit ettevõtete veebilehekülgede, tootepakenditele, kommunikatsioonisõnumitele jms.“

Arrole meeldist 2024. aastast see, kuidas Tartu oma Euroopa Kultuuripealinna kampaaniat tegi – lihtne logo Tartu24, efektsed ja silmatorkavad värvilised visuaalid, palju sündmusi ja kommunikatsiooni. „Eriti sümpaatne, et lisaks Tartule oli kaasatud laiemalt Lõuna-Eesti. Kunstiline kontseptsioon „Ellujäämise kunst“ oli sügavmõtteline ja mõtestas nii otseselt kui kaudselt erinevaid teemasid ja valdkondi: kultuur, elu maal, keskkond, ühtsus,“ kirjeldas ta.

Kuigi avalikkuses on ette heidetud, et Tartu 2024 järel ei jää maha otsest pärandit või maamärki, avaldab Arro siiski lootust, et see aasta ja tehtud turundus jääb Tartut positiivselt pikemalt mõjutama. „Teadlikkus Lõuna-Eestist ja Tartust on kindlasti suurenenud ja loodetavasti avatav rongiliin Riiga või lennuühendus Helsingiga saavad olema rahvarohked.“ Paralleelina toob ta välja Tallinna kui Euroopa kultuuriaasta 2011 raames loodud kultuurikilomeetri, mis sai omal ajal palju kriitikat, aga mille positiivset mõju Tallinna mereääre avamisena saame täna meie pealinnas nautida nii Vanasadama kruiisipromenaadil, Kalarannas kui Noblessneri kvartalis.

„Lisaks tooksin välja 2024. aasta suursündmuse TallShipsRaces ehk suure merepeo, mis tõi Tallinnasse üle 60 ajaloolise purjeka ning kostitas kohalikke elanikke, Tallinna külastajaid ja purjetajaid uhkete kontsertide ja meelelahutusega.“

Ta hindab kõrgelt, et selle ürituse turunduskommunikatsiooni olid kaasatud kõikvõimalikud turunduskanalid, osati kaasata vabatahtlikke ning panna meedia enda eest rääkima ja huvi tundma. „Tooksin välja ka sotsiaalse poole: juurdepääsetavuse tagamine, mis andis võimaluse osaleda näiteks vaegnägijatel ja -kuuljatel. Ürituse turundamise tegi lihtsaks muidugi kvaliteetne sündmus ise, mis sai ka aasta merendusteo tunnustuse.“

Reklaamimaastikult jäi Arrole sellest aastast meelde poekettide humoorikas reaktsioon Prisma reklaamile „Miks me lihtsalt Prismas ei käi“, kus esmalt reageeris Maxima ja hiljem teised poeketid oma sõnumitega. Reklaam läks viraalseks ja tekitas palju elevust ja kõneainet sotsiaalmeedias.

„Ega avalikkus tea vist siiani, kas see oli Prisma poolt hästi planeeritud tähelepanu tõmbamine või ikkagi teiste poekettide võiduvõtt. Igal juhul väga äge, kui turundusinimesed märkavad võimalusi ja oskavad ära kasutada päevakajalisi teemasid või konkurentide sõnumeid ning neid enda kasuks tööle panna. Teada-tuntud on ka Pakendikeskuse reklaamid, mis just eelkõige poliitikute tegemisi ja/või väljaütlemisi oma reklaamidesse poetavad,“ võttsi Arro kokku.