Murdekeelne tootenimi – võimalus turul eristuda?
Milliste kaupade puhul on levinud murdekeelsed tootenimetused? Miks ei ole murdesõnad alati kaubamärkidena registreeritavad? Patendiameti kaubamärgiosakonna vanemekspert Mari-Epp Tirkkonen kirjutas sellest lähemalt.
Järjest enam ettevõtjaid annab oma toodetele murdekeelseid nimesid, soovides nii turul eristuda ning rõhutades kauba kohalikku päritolu. Murdesõnad rikastavad meie kaubandusmaastikku, ent ei ole alati kaubamärgina registreeritavad.
Viimase kümne aasta jooksul on üha enam turule ilmunud tooteid, mille nimedes on esil murdekeelsed elemendid. 2016. aastal tuli suur lihatootja Saaremaa turule terve murdekeelse tootesarjaga („Piulaua pasteet“, „Saarlase piulaua sült“, „Pörssa ahjukarree“, „Eelküpsetatud pörssa koot“, „Pikitud pörssa kaelakarbonaad“), millele samal aastal sekundeeris teinegi lihatootja Atria (Maks&Moorits) oma tootega „Tsia praat sibulatega“. Murdekeele esiletõus kaubandusmaastikul on ootuspärane: kodumaine ja kohalik on ju moes ning murdekeel üks pilkupüüdvaid võimalusi toote piirkondlikku päritolu, selle eripära ja omadusi rõhutada. Atria peab oluliseks oma kodulehel muu hulgas välja tuua, et „võrukeelse nimega „Tsia praat sibulaga“ maitsebki nagu Võrumaal elava vanaema ahjust tulnud krõbeda kamaraga ahjupraad“.
Silma torkabki murdekeelsete tootenimetuste vallas just toiduainetööstus – küllap seetõttu, et toidukaupade puhul on tarbija jaoks kauba päritolu tähtis ja mõjutab otseselt tema ostueelistusi. Seotus kindla piirkonnaga võib siin kujuneda tarbija jaoks oluliseks toote kvaliteedi vm näitajaks. Näiteks on Saaremaa tuntud pikaajalise õllepruulimise traditsiooni poolest ning selle üheks peegelduseks on ka kohalike toodete nimevalikud: Pihtla Õlleköögist võib leida „Söbra ölu“, Pöide pruulikoda aga laskis Eesti Vabariigi juubeliks 2018. aastal välja toote nimega „Mo Pöide“, „kingikasti“, mis sisaldas 12 eri õlut ning pruulikoja graveeringuga klaasi.
Eestis on kõneldud lausa kaheksat murret, kümnetest eri murrakutest rääkimata. Murdelistest tootenimedest karuosa moodustavad aga lõunaeesti ja saarte murrete elemente sisaldavad. Põhjuseks ilmselt tõsiasi, et nende piirkondade murded on tänapäeval ühed elujõulisemad – kuid ehk ka Eesti inimesele hästi ära tuntavad. Saarte „ö“ on teada-tuttav kindlasti igale eestlasele. Huvitava näite võib tuua aga ettevõttelt Muhu Pagarid, kes on astunud sammukese kaugemale, kasutades oma toote reklaamimiseks fraasi „Ää enne ää ming, katsu ikka meite levanatuke koa järgi“, milles kajastuvad ka saarte murdele iseloomulikud muud, vähemtuntud elemendid.
Ka Patendiameti kaubamärkide registreerimise praktika kinnitab eespool toodud tähelepanekuid. Enamik murdekeelseid kaubamärke on registreeritud just toidukaupade osas ning tegu on peamiselt lõunaeesti murrete või saarte keele elemente kätkevate tähistega.
Murded on keele elujõu üks allikaid ja murdekeelsete tootenimede kasutamine igati tervitatav. Kui aga on soov murdeline tähis kaubamärgina registreerida, tasub teada – murdekeelsus ei taga automaatselt, et tähis on registreeritav. Nimelt: kui tähises olevad murdesõnad on kirjakeelega väga sarnased ja kirjeldavad seejuures taotluses nimetatud kaupu-teenuseid, ei pruugi Patendiamet tähist kaubamärgina registreerida.
Allikas: Patendiameti ajaveeb
Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.
Bestmarketing.ee toetajad:
