Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ettevõtted ei pööra eestivenelastele piisavalt tähelepanu
Kantar Emori uuringute järgi elab Eestis ligi 410 000 vene keelt kõnelevat inimest, mis teeb ca 1/3 kogu elanikkonnast. Eestivenelased väärtustavad siin turul brände, mis kõnetavad neid oma emakeeles, kuid selgub, et ka suurimad ettevõtted kulutavad venekeelsele reklaamile protsentuaalselt märksa vähem raha, kui on nende inimeste osakaal elanike seas. ja Raivo Vare, et ettevõtetel puudub oskus või tahe näha eestivenelasi majandusliku huvi perspektiivist. Vare sõnul peaks olema loogiline, et mida laiem turg, seda parem, kuid millegipärast seda potentsiaali ei kasutata. “Öelda, et vene elanikkond mind ei huvita, on lauslollus.”
Seotud lood
B2B-sisuturundusest räägitakse palju. Soovitakse olla nähtav, positsioneerida end eksperdina ja jagada põhjalikku sisu. Praktikas jõuab aga ärikliendini vaid väike osa loodud sisust. Sageli ei ole põhjus ei kanalivalikus ega eelarves, vaid selles, millest ja kuidas räägitakse. Vaatasin üle 2025. aasta Äripäev.ee ja Äripäeva teemaveebide enim loetud sisuturunduslood ning püüdsin mõtestada, mis neid tegelikult ühendab.
Enimloetud
5
„Esimest korda elus ei kiirusta ma kuhugi“
6
Eetrimeeskonnaga liituvad ka ülipopulaarsed Kermo Murel, boipepperoni ja qslap
Viimased uudised
Baltikumi Agentuuride TOP 2025
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
„Esimest korda elus ei kiirusta ma kuhugi“
„Kärpimisega tuleb pihta hakata siis, kui tants veel käib“
„Esimest korda elus ei kiirusta ma kuhugi“
„Kärpimisega tuleb pihta hakata siis, kui tants veel käib“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Best Marketing esilehele
