2018 – sisuturundus kasvab suureks

Kuldar Kullasepp  

Jaga lugu:

"Need sisuturundusplokid ja -moodulid online-portaalides, mida kõik vihkame, ei ole tegelikult alati sisuturundus. Meid on petetud, sest sageli on tegemist uues kuues reklaamtekstidega," kirjutab Idea Groupi sisuturundustiimi juht Kuldar Kullasepp.

Sisuturundus on viimased paar aastat turundusmaailmas kuum sõna. Hiljutine hype asendub uuel aastal aga oluliselt läbimõelduma lähenemisega, kus üksikud tegevused vahetab välja strateegiline vaade. (Sisu)turundus liigub ettevõtte äriarendusele lähemale, mistõttu võib ennustada ja loota, et sisuturundus saab sel aastal täiskasvanuks.

Massimeedia sisuturundus hakkab tähtsust kaotama

Need sisuturundusplokid ja -moodulid online-portaalides, mida kõik vihkame, ei ole tegelikult alati sisuturundus. Meid on petetud, sest sageli on tegemist uues kuues reklaamtekstidega. Pimestatuna sisuturunduse säravast sõnapaarist on ununenud, et reklaamtekste on pikka aega peetud suhteliselt ebaefektiivseks taktikaks. Nii ongi tekkinud uputus, kus on joodavat vett vähevõitu.

Alanud aastal mõistavad seda nii reklaamtekstide avaldajad kui ka reklaamikliendid, kes on igasuguses sisus näinud seni vaid asendust efektiivsust kaotavale bännerreklaamile. Üha nõudlikumad lugejad ootavad meediaväljaannetelt usaldusväärset sisu, samas kui reklaamikliendid mõistavad, et võimalus olla üks (paari)kümnest reklaamtekstist piiratud pinnal ei ole enam ahvatlev.

Seetõttu usun, et võime ka sel aastal näha ühekordsete nn sisuturundusartiklite vähenemist. Asemele kerkivad mahukamad koostööprojektid, kus luuakse sihtgruppidele relevantsemat sisulist väärtust. Sellised projektid on aga kõrge hinna ja suure töömahu tõttu kättesaadavad vaid vähestele.

Sotsiaalmeediast saab lõplikult pay-to-play

Facebooki, Instagrami aga ka Snapchati on kaua peetud imeliseks (kui mitte päris tasuta, siis praktiliselt tasuta) turunduskanaliks. Alanud aasta tõestab lõplikult, et põhimõtted, mis on meile tuttavad telest, raadiost ja trükireklaamist, kehtivad ka sotsiaalmeedias – inimesteni jõudmiseks tuleb kanalile maksta.

Orgaaniline katvus (reach), mis meie kogemusele tuginedes on Eestis kõrgem kui näiteks Põhja-Ameerikas, jätkab vältimatut langust. Oma “jälgijatega” suhtlemiseks peavad brändid olema valmis rahaliselt panustama, mis tõestab veel kord, et sotsiaalmeediakanalid ei kuulu mitte brändidele, vaid ikkagi Facebookile jt-le endale. Algoritme muutes on Facebookil sisu leviku üle alati suurem mõju kui brändil. See aga ei tähenda sotsiaalmeedia olulisuse langust, vaid pigem vajadust muuta ootusi, eesmärke ja taktikaid.

Omakanalite tähtsus kasvab

Sisuturunduse strateegilisemaks muutumise käigus vaadatakse tõsiselt üle sisu loomise ja levitamise viisid. Üha rohkem brände otsustab panustada omakanalitesse ja otsib võimalusi nende efektiivsemaks kasutamiseks. Kodulehed, uudiskirjad, äpid, üritused, kliendiajakirjad – need on vaid mõningad näited viisidest, kuidas suhelda (püsi)klientidega ilma vahendajateta. Omakanalites loodud kontakt on vahendajate keskkonnast tunduvalt tugevam, mistõttu otsustatakse sellesse ka senisest rohkem panustada.

Eelnevaid mõtteid võtab omal moel kokku fakt, et tänu tehnoloogiate arengule on brändidel enneolematult head võimalused kogu kommunikatsiooniahelat paremini juhtida, jälgida ja mõõta, tänu millele saab tehtavat investeeringut ka paremini hinnata. See võib aga tähendada vajadust lubada välised partnerid oma ettevõtte andmetele lähemale kui varem.

Alanud aasta toob reklaami- ja turundusmaailmas tõenäoliselt kaasa hulga põnevaid ja võib-olla isegi põhimõttelisi muutusi. Selge on aga see, et ajal, mil praktiliselt kõike on võimalik järele teha, püsivad kindlalt kaks asja, mida on sisuliselt võimatu kopeerida: bränd ja selle suhe oma tarbijatega.

Autor: Idea Groupi sisuturundustiimi juht Kuldar Kullasepp